amalinks wokungena

Breaking News

Abazali Bahlaba Omkhulu Umkhosi Ngendleko Zezikolo Esezikhuphukile


School children
School children

Esinye isikolo esilabafundi abahlala esikolo sifake indleko zesikolo zaba ngamadola edlula inkulungwane ezine zamadola eleMelika (USD$4 210), kuthi ezinye zifake indleko lezi zaba yizigidi ezimbili zamadola eZimbabwe (ZWL $2,035,000).

Ukuqhubeka kokuwa komnotho eZimbabwe sekudale ukuba izikolo ezizimeleyo zikhuphule indleko yezifundo zomnyaka ozayo.

Esinye isikolo esilabafundi abahlala esikolo sifake indleko zesikolo zaba ngamadola edlula inkulungwane ezine zamadola eleMelika (USD$4 210), kuthi ezinye zifake indleko lezi zaba yizigidi ezimbili zamadola eZimbabwe (ZWL $2,035,000).

Abazali bayakusola kakhulu ukukhuphulwa kwendleko yezikolo, bebika ukuba okwenza bakhetha izikolo ezingakhokhelwa nguhulumende yikuba eminyakeni edluleyo ababalisi bezikolo zikahulumende bahleli bekhalala umsebenzi. Lokhu kucina kungcindezela abafundi ilungelo labo lokuthola imfundo ngokugcweleyo.

UNkosikazi Nomagugu Mpofu, omunye wabazali uthi uhulumende bekumele aqale akhulumisane labazali kuqala.

"Siyananzelela ukuthi eZimbabwe kusebenza ama-currency amanengi kodwa bekukuhle ukuthi kuqale kukhulunyiswane lathi ngoba aso-maprivate school kuphela abhadalisa ngeUS lamagovernment school kuyafana. Phambilini besisehlulwa ngama 7000 RTGS ama-30US sizawakwanisa na."

Isikhulumeli senhlanganiso yababalisi eye-Amalgamated Rural Teachers Union uMnu. Thembakuye Moyo uthi abantwana babayanga abasoze bafunde ngokuswelakala kwemali.

"Vele sithi i-fees ayibe ngumlandu kahulumende pho nangu uhulumende usethengisa imfundo amanye amaprivate school asebiza i$4210 kuthwe ngeye boarding school. lzisebenzi zikahulumende imali eziyinikwayo yi220US kutshoni kithi, kutsho ukuthi imfundo isingeyalaba abalemali. Abantwana babayanga abasela kufunda siqalisa phansi ku-grade 1 abantwana bayabe bebanengi kodwa kusiya esecondary bayabe sebebalutshwane kutshoni ku economy yethu nxa ieconomy isiyi $4210 isinkwa sizakuba yimalini iholo lezisebenzi yimalini. Kutsho ukuthi ababalisi abasena kwenelisa ukuhambisa abantwana ezikolo sokumele sibahambise ezikolo ezitshiphileyo."

UMnu. Stevenson Dhlamini, ohlaziya ezomnotho njalo efundisa ekolitshini le-National University of Science and Technology ko Bulawayo uthi akumelanga ukuthi abantu bebanjwe ngamandla ukubhadala indleko zesikolo ngedola leMelika ikakhulu ezikahulumende.

“Lokhu akulimazi umnotho welizwe directly ngaphandle kokuthi kudala ukubandluleka phakathi kwamanothileyo labangela nzuzo ethexhaxha. Singakhangela injongo yama-Private Schools yikuthi iphe laba abalenzuzo ephakemeyo ukuthi bafunde bodwa ngezinga abalifisayo. Ububi bubakhona nxa ama-US dollar esefakwe kuma-goverment schools ngoba injongo yama-government schools yikuthi zivikele abangela nzuzo ethexhaxha ibaphe amathuba. Esingakufisiyo yikuthi ezikolo zikahulumende sibone abantu bebanjwa ngamandla ukuthi babhadale ama-school fees nge-US.”

Unkosikazi Nelisiwe Mathuthu umzali uthi uhulumende alubana ungezelela iholo labantu ukuze wonke umuntu enelise ukufundisa abantwana.

“Kuyasidanisa njengabazali ukuthi uhulumende uvumela into enje alokhe engakakhuphuli iholo lezisebenzi zakhe ngoba okukhona inengi lizehluleka ukukhuphula amaholo abantu ukuze benelise ukubhadala ngeUS alifunayo bekuzakuba ngcono.Khathesi eqinisweni asikwazi ukuthi sizakwenelisa yini."

Imizamo yokukhuluma lomnumzana Taungana Ndoro isikhulumeli sogatsha lwezemfundo yehlule ngoba ucingo lwakhe lungangeni. Kodwa ngenyanga kaNhlangula umnumzana Ndoro wayechaze ukuba izikolo sezivunyelwe ukuthi imbhadalo zesikolo zibhadalwe ngedola leMelika. Wengeza ngokuthi abazali balakho ukubhadala ngemali yakuleli kodwa kusetshenziswa isilinganiso sebhanga elikhulu esifakiweyo esalolosuku.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:37 0:00
XS
SM
MD
LG