Umphathinmtambo wezemali lokuthuthukiswa komnotho, uSikhwicamfundo Mthuli Ncube uthi akasoze angezelele imali eyabelwe ugatsha lwezempilakahle ku-Budget yomnyaka ozayo oka 2023, esithi ngoba izigidi eziphose zifike amakhulu amahlanu amadola eZimbabwe - ZW$473.70, laleyo ekhangelelwe ukuvela kwamanye amazwe lenhlanganiso eziphathisayo; izigidi eziphezu kwamakhulu amabili zamadola eMelika - US$213 million, iyanela ukuba iqhube umsebenzi walolugatsha.
UNcube ukutsho lokhu kulokukhalaza kwabameli bezigaba edale lephalamende befuna angezelele kuleyo ayabela ugatsha lwezempilakhle ukuze ifinyelele kweyabethwa yisivumelwano esenziwa ngamazwe awezwekazi leAfrica, ese-Abuja Declaration, ukuthi kumele ingabi phansi kwesilinganiso ezilitshumi lanhlanu ekhulwini - 15% imali etholiswa ingatsha zempilakahle.
“Kasenzeni umsebenzi wokwaba leyo mali ukuze abogatsha lolu bayithole labo ngesiphangiphangi njengokwenzakale kolwezokulima, olwezokuhambisa, olwehofisi kamongameli lezinye.”
Abenhlanganiso ezisebenzisana lozulu ezigoqela eye-Zimbabwe Democracy Institute lezinye, bahlezi bekhala ngemali enlutshwana eyabelwa ugatsha lwezempilakahle.
UNkosazana Patience Sibanda wenhlanganiso eye-ZDI ulandisa kabanzi ngalokho.
“Ama-nurse labodokotela, kabala okokuthi benganceda njani abantu. Kulokuthi abantu behambe besiyasila, bahamba besiyabhubha. Ngoba i-Ministry of Health ayiphiwa imali eyenelisayo ukuthi idinge or ikwanisele izidingeko zabo.”
Kwagcizelelwa nguMnu. Victor Dube, isakhamuzi saseHarare.
“Khathesi izibhedlela kazila lutho, even impahla zokusebenzisa. Isibhedlela sesidula khathesi ngoba uhulumende kalasandla asingenisayo khonapho, imikhuhlane yethu isiminengi kakhulu elizweni. E-Zimbabwe baqakathekisa ezamabutho lezi, ezokulwa, ezempi. Nga yikuthi imali leyo abayinika ku-Defence, iya ku-Health, angikholwa ukuthi singaba lodubo ezibhedlela.”
Umqondisi wenhlanganiso ekhankasela ukufundiswa kukazulu ngokwesisekelo sombuso eye #THIS CONSTITUTION uNkosazana Abigail Mupambi, uthi okumqoka yikulungisisa isimo elizweni; kulungiswe impahla ilizwe lithole imali ukuze isikhwama selizwe sihlale silemali.
“Sithi ma sikhuluma njalo sikhankasela ukuthi lalowo lalowo uthi ngifuna lokhu, sinanzelele ukuthi esiphaleni ikhona leyo mali. Singaze salwela umvundla osegangeni esimcabangelayo ukuthi mhlawumbe sizombamba, kumbe umakhelwane engabamba khona ezonginika le i-piece. So, kuqakathekile ukuthi ngalesi sikhathi njengelizwe, sifake amakhanda ndawonye, silungiseni esingathi ngama key-enablers, i-agriculture yethu, i-industry, indaba zamagetsi zilungiswe, ukwenzela ukuthi esiphaleni sethu kube lolutho.”
Lokho okokuthembela ukuthola usizo oluvela kwamanye amazwe njengalokho osekutshiwo nguNcube, uNkosazana Mupambi uthi akusebenzi.
“Bengayekela ukubuya ke? Uzananzelela ukuthi izinto ziyajika umhlaba wonke jikelele khathesi, sekulendaba ezinengi ezenzakalayo. Kubo America lapho esijwayele khona ukuthi bayabuya amanye ama-Donors, labo-Britain. Sekulezimpi; indaba zabo-Ukraine, labo-Russia: Khonokhuyana kuyenza ukuthi labo kwesinye isikhathi bengathutshi njengenjwayelo. Labo bayabe sebekhangele ukucitsha umlilo wabo, osemzini wabo.”
Kusenjalo abedale lephalamende ele-National Assembly bakhangelelwe ukwamukela loluhlelo lokuhlelwa kwemali kungatsha zikahulumende ekhangelelwe ukusetshenziswa ngomnyaka ozayo i-2023 National Budget, kungekho nguquko ezokwenziwa.