amalinks wokungena

Breaking News

IZimbabwe Ilahlekelwa Ngamabhiliyoni Phose Amabili Amadola-$1,8Billion Ngenxa Yenkohlakalo


Corruption
Corruption

Iziphathamandla zonke zikahulumende zikhuthazwa ukuba zizimisele ngokugcweleyo kulimpi ukuze kulwiswe inkohlakalo esikuzinga eliphezulu njalo eselivimba intuthuko yomnotho welizwe.

Ingcwethi kwezomnotho zikhuthaza uhulumende ukuba athuthukise ukulandelwa kwemithetho engaguqukiyo njalo nje, ukuze kunqotshwe impi yokulwisana lenkohlakalo elizweni.

Iziphathamandla zonke zikahulumende zikhuthazwa ukuba zizimisele ngokugcweleyo kulimpi ukuze kulwiswe inkohlakalo esikuzinga eliphezulu njalo eselivimba intuthuko yomnotho welizwe.

Uhulumende uchaze ukuba kulamadola e-Melika angaba phose amabhiliyoni amabili (USD$1,8billion) alahlekyo mnyaka ngomnyaka ngalumkhuba wenkohlakalo. Ingcwethi ezicubungula ngezomnotho, bathi kunengi okungenziwa ukuthi umnotho welizwe ubuyele esimeni sakudala kulwiswe linkohlakalo.

UMnu. Stevenson Dhlamini ingcwethi kwezomnotho lamabhizimusi, njalo efundisa ngezomnotho ekolitshini ele-National University of Science and Technology (NUST), eliko Bulawayo uthi, ele-Zimbabwe lilahlekelwa yinkalakatha yemali engasetshenziswa ukuthuthukisa umnotho welizwe.

"Ilizwe lethu lilahlekelwa yizigidi zezimali ngenxa yobugwelegwele; yibo osobubulele umnotho welizwe lakithi. I-$1.8 billion yimali enengi kakhulu ebingasebenza ukwakha i-infastructure elizweni lakithi ebingaletha ukuqatshwa kwabantu abanengi elizweni lakithi. Kulendlela ezinengi ezinganqoba ubugwelegwele obunengi elizweni lakithi. Okwakuqala yikunanzelela ukuphuma kwempahla elizweni lakithi, sinanzelele lokuphuma kwendizamtshina ezingekho emthethweni, lokuqiniswa kwemithetho yokulandelela imali. Lapho uhulumende wenza umsebenzi omuhle, kodwa kungakhuphulwa indlela okwenziwa ngayo. Okumqoka yikuzinikela kungatsha zonke zikahulumende ekwakheni ilizwe lakithi. Ukuze kwenze i-investment yakithi ibelohlonzi, yikuqiniswa kwemithetho yonaleyo ekhangelane lokugcinakala kwempahla, esithi ngama-property rights. Umkhuba osukhona wokuthi kubuya umthetho omutsha njalo nje kwenza kungabi lesiqiniseko sokuthi kusasa umnotho uyabe uminjani."

UMnu. Effort Ncube, umqondisi we-National Consumer Rights Association, njalo eyingcwethi kwezombusazwe uthi ilizwe liyaphela kulokhe kukhulunywa ngento eyodwa ingalungiswa.

"Imali elahleka ngenxa ye-corruption ibiza vusa izikolo, izibhedlela, yakhe imigwaqo, idale imisebenzi. Yenze ilizwe lakithi lisebenze ngendlela efaneleyo; ezomnotho zivuke. Kodwa ngenxa yokuthi imali iyalahleka, akula lapho okuyiwa khona ilizwe lizabangumlotha liphele du. I-corruption ukuthi iphele kudingeka uhulumende ozonda i-corruption; ongafuni ukuyizwa, oyilwisayo ngayo yonke indlela engakhethi ukuthi ole-corruption ngumuntu ovela kuliphi iqembu. Okwamanje akula corruption elwiswayo kuyakhulunywa ngayo nje ingalwiswa."

UMnu. Believe Gaule, ilunga lebandla elibusayo leZanu PF uthi ukuhuga abantu bangaphandle kungela buqili yikho okuzavusa umnotho welizwe.

“Esingakwenza ekuthini sivuselele umnotho welizwe yikuthi sihuge abangaphandle, ama-investors; senze ilizwe lethu kube yileliyana elingela corruption, elingela msebenzi yenkohlakalo, njalo sivule amasango ukuthi ama-investors abuye. Njengoba ehlala esitsho uMongameli, ukuthi Zimbabwe is open for business. Si-create umumo ozayenza ama-investors ehawukele ukuzo-investor, silungise imithetho ethile enqabela ukuthi ama-investors ebuye elizweni, senze ama-investors ebuye egijima elizweni. Ngiyafisa ukuthi sifike kuzinga le-China ukuthi kungabi le corruption."

UMnu. Mduduzi Shumba isizalwane seZimbabwe uthi kuyadanisa ukuthi iZimbabwe ilahlekelwa yimali enengi ngenxa yenkohlakalo.

“Zindaba ezizwisa ubuhlungu lezi ukuthi ilizwe lethu lilahlekelwa yimali enengi ngenxa ye-corruption. Ilizwe lithwele nzima; izisebenzi aziholiswa ngokwaneleyo, umkhonomi wethu awuthuthuki. Nxa sikhangele i-Zimbabwe ile- Anti Corruption Commission: Esikufisayo yikuthi ngabe siyathola abantu abayibo abakhulu abayenza ubudlwangudlwangu lobu bebotshwa bevalelwa ejele isikhathi eside. Kuzakwenza abantu bekele lokhu."

UMnu. Nelson Mutsonziwa obambe isikhundla sikamtshutshisi omkhulu kahulumende, u-Prosecutor General, uchaze ukuba umhlaba wonke ulahlekelwa ngamadola angama trillion amathathu eMelika (USD$3 trillion) ngenkohlakalo ekhona. Kuthi i Africa ilahlekelwa ngamadola angama billion alikhulu lengxenye (USD$150 billion) ngomnyaka ngomnyaka. Lokhu ukwethule ngeviki ephelileyo ekhuluma labasakhulayo abafundiswa yinhlanganiso eye-Transperancy International Zimbabwe.

Imizamo yokuxhumana lomqondisi wenhlanganiso le uMnu. Tafadzwa Chikumbu yehlule ngoba ebengadobhi ucingo lwakhe.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:20 0:00
XS
SM
MD
LG