amalinks wokungena

Breaking News

Abazali Basebunzimeni Bezama Ukubambanisa Imali Ezifunekayo Zendleko Yezikolo


Indleko yamaschool fees iqonga mihla ngemihla
Indleko yamaschool fees iqonga mihla ngemihla

Ukuvulwa kwezikolo kuza lobunzima obukhalisa abazali, bethi indleko zesikolo seziphezulu kukanti lemali abayihayo ayeneli. Inengi labo liveza ukuthi abanye abantwana bazasalela emuva ngoba bengelanto yonke edingakalayo.

Lonyaka izikolo ezinengi okugoqela ezingaphansi kukahulumende sezibhadalisa indleko zesikolo ngedola leMelika kuthi eyinye ingxenye ibhadalwe ngedola leZimbabwe kulandelwa izinqumo zikahulumende. Abanye abazali bayakwamukela lokhu kuthi abanye bayakhonona bethi kunzima ngoba imali ifuneka masinya.

Ukuvulwa kwezikolo kuza lendingakalo ezinengi ezikhalisa abazali, bethi indleko zesikolo seziphezulu kukanti lemali eholwayo ayeneli. Ngokukhala kwabazali, abanye baveze ukuthi abanye abantwana bazasalela emuva ngoba bengelanto yonke edingakalayo.

UMnu. Fortune Jamela, ilunga lenhlanganiso yababalisi bemaphandleni eye-Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ), uchasisa ngomumo wezikolo zemaphandleni.

“Intengo ye-school fees emakhaya ikubo $20, abazali abanengi abayenelisi ukuyibhadala. Uthola ukuthi isikolo sicina sithwele nzima ukuthi sithenge ama chalks, kuthwengwe zonke nje izinto zokusebenzisa. Kubuhlungu ngoba uhulumende wayethembise ukuba uzabhadalela abantu kodwa lokhe kungakayenzeki. Sesiyikhangelele i-free education roll out, kodwa lokhe ingagcwaliseki.”

UMnu. Ronaldo Nxumalo umzali womfundi ohlala esikolo uthi abafundi bebengavunyelwa ukuya esikolo bengabhadalanga indleko zonke sesikolo.

“Imali esizibhadala ezikolo zinzima kakhulu, ukubafaka kulezi izikolo abantwana kuyabe kuyikuthi yikho lapha athole khona indawo. Ukuze umntwana agade ibhasi yesikolo ungena nge receipt, bekhangela kakhulu leyi eye-US Dollar component. Ngapha ama-groceries lawo kufanele athengwe. Esikubongelayo yikuthi nxa i-fees ivele ifakwe nge-USD ayikhwela khweli, so kuyancedisa ku-planning.”

Unkosikazi Thandeka Msipha olomntwana oqala i-ECD B, uthi ngomumo okhona. izikolo ngabe ziyananzelela ukuthi badonsa nzima.

“Ukuvulwa kwezikolo ikakhulu nxa umnyaka uqala kubuhlungu ngoba kunengi okufuneka esikolo njalo kuyabe kufuneka izinto ezidulayo nxa ukhangela iquality eyabe iqanjiwe, ikakhulu i-tissue le-bond paper lokunye. Isimanga esibalaso ngesokuthi minyaka yonke abaqalayo bayakuthenga njalo kukalutshwane ukuthi bekusebenzise okunye kunani ukuthi izikolo zikhangele umumo okhona zikugcinene baqhubeke lakho abantwana kumbe basinike ngoba kunzima akulula imali ayikho nxa sesikhangela leschool fees sebefuna kuliUS kunzima kakhulu okokuthi inengi liyehluleka ukukwenza ngesikhathi konke lokhu.”

Isikhulumeli sogatsha lwezwemfundo uMnu. Taungana Ndoro ukhuthaza abazali abakhonona ngokudula kwendleko zesikolo ukuba bahambe ezikolo bayekwenza izivumelwano zokubhadala indleko lezi kancane kancane.

"Abafundi bethu ndawonye lababalisi bakhangelele umnyaka omutsha, sibaphe imfundo elenhlozi. Kulabo abazali abakhala ngendleko zesikolo, sibakhuthaza ukuthi bahambe ezikolo bayekwenza isivumelwano sokubhadala ngokuya ngokwanelisa kwabo. Uhlupho esilalo yikuthi abazali ababuyi nxa bebiziwe esikolo, lokhu kwenza kube nzima ukuba phathisa."

Ngomnyaka ka-2020 uhulumende waguqula umthetho okhangele ezemfundo owe-Education Amendment Act, ukuze wenze imfundo yezinga eliphansi itholakale kungela mbadalo. Umthetho lo ujonge ukuphathisa ikakhulu imuli ezilenzuzo ephansi. Lokhu lokhe kungakafezeki njengokuthembisa kukahulumende.

Indleko zezikolo zikahulumende kanye lezekhansili yakoBulawayo sezisukele kumadola eMelika angamatshumi amabili $20 kusiya kumadola angamakhulu amabili USD$200. Lezi ndleko azigoqeli ingwalo zokulobela loba ezokubala ezabafundi, lazo ezikhangelelwe ukuthengwa ngabazali. Izigqoko zabafundi ziqalela kumadola alitshumi eMelika USD $10 kusiya kumadola angamatshumi amane e-Melika($40). Indleko lezi zifakwa ngedola leMelika kodwa inengi likazulu liqhubeka lihola ngedola leZimbabwe lona eliqhubeka lisiwa isisindo salo mihla ngemihla.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:22 0:00
XS
SM
MD
LG