amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi ZeZansi YemaNdebeleni Zithi Akubunjwe Umthetho Ozalawula Ukugolwa Kwamacimbi Esabelweni Sabo


MOPANI WORM HARVESTING IN MATABELELAND SOUTH
MOPANI WORM HARVESTING IN MATABELELAND SOUTH

“Amacimbi lonyaka uNkulunkulu usiphile kakhulu, okubabuhlungu ngabathengayo ngoba ibhakede yi-R250 kumbe-R300 abanye ngabathengisela abantu impuphu ngamabhakede amabili esibona ukuthi siyakhuthuzwa impela.”

Izakhamizi zeZansi yemaNdebeleni zifuna kubunjwe umthetho ozalawula ukugolwa kwamacimbi kulesisabelo, ukuze kuvinjwe abantu bokuza ababuya bezogola amacimbi endaweni zabo ngendlela ezilobutshapha eziphazamisa ukulondolozwa kwemvelo.

Izakhamizi ezixoxe lomsakazo we-Studio 7, zithi ukugcwala kwabantu abasuka kwezinye indawo kudala ukuthi zingatholi inzuzo eyeneleyo ngoba intengo yamacimbi icina isiba phansi.

UMnu. Lovemore Ncube oyisakhamuzi seMatobo, uthi lanxa amacimbi emanengi esigabeni sakibo abatholi nzuzo yokuziphilisa ngawo.

“Amacimbi lonyaka uNkulunkulu usiphile kakhulu, okubabuhlungu ngabathengayo ngoba ibhakede yi-R250 kumbe-R300 abanye ngabathengisela abantu impuphu ngamabhakede amabili esibona ukuthi siyakhuthuzwa impela.”

UMnu. Collen Ngwenya esinye isakhamuzi seMatobo phansi kweNduna uFuyane laye uthi njengabahlali balapho okulamacimbi khona kumele bathole inzunzo yokuziphilisa lemuli zabo.

“Akuncede labo abantu abahleli kuleyondawo ukuze lathi siyenelise ukubhadalela abantwana imali yesikolo, ngoba siyakwazi ukuthi imsebenzi kayikho e-Zimbabwe khonokho okuvukileyo yikho esinamathela kikho ukuthi kusincedise empilweni.”

Ngalokhu, uthi njengezakhamiza sebethethe isinqumo sokuvimba abantu bokuza ukuzogola amacimbi esigabeni sabo.

“Umthetho esawubekayo leNduna labo Sobhuku bewugcina lumthetho yikuthi akulamuntu ozabuya evela kweyinye indawo ezogola amacimbi esigabeni sebesenza amatende egangeni begamula izihlala.”

UMnu. Collin Sibanda olwela ukulondolozwa kwezemvelo uthi abantu bokuza batshiya betshaphaze ezemvelo.

“Abanye sebefuna ukuthi bagamule izihlala baziwise bawathathele phansi okuyikho okutshiya umhlabathi usegcekeni, nxa lezizihlala zizaganyulwa kusasa amacimbu akhona azavela ngaphi azakudlani ,abantu bokuza batshaphaza ezemvelo ngoba abajwayelanga lezizinto.”

Indawo ebezivame ukuba lamacimbi amanengi ezibalisa i-Thimba Farm kanye le-Colleen Bawn, katholanga amacimbi lonyaka.

UMqondisi we-Gwanda Rural District Council UMnu. Ranganai Sibanda, uthi ikhona imthetho esabunjwa ezaphawula ukugolwa kwamacimbi.

“Ama-by-laws ethu asamelelwe ukuthi afakwe emthethweni okuzasiphathisa ukuthi siqondise ukuvunwa kwamacimbi eGwanda.”

Uzulu wemaNdebeleni uthi, nxa engagola lamacimbi engaphazanyiswa ngabantu bokuza, ulakho ukuthi aziphilise lemuli. Ngasikhathi sinye elandela iziqondiso zokulondoloza imvelo ukuze lomnyaka olandelayo enelise ukuziphilisa ngawo amacimbi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:54 0:00
XS
SM
MD
LG