amalinks wokungena

Breaking News

Umkhuhlane weJanuary Disease Ubulala Inkomo Ezifika Phose Ikhulu eMatabeleland South


Cattle are dying from January disease in Matabeleland South
Cattle are dying from January disease in Matabeleland South

Umkhuhlane obangelwa yimikhaza oweJanuary Disease, oqhamuke esigabeni sePBS, eFort Rixon, emangweni we-Insiza, usubulele inkomo ezifika phose ikhulu kusukela ekuqaleni kwalinyanga.

Lokhu sokutshiye izakhamizi ziwisa ezimathonsi.

Umqondisi wogatsha lukahulumende olubona ngokunakekela izifuyo eZansi yeMaNdebeleni, uMnu. Enat Mdlongwa, uthi umkhuhlane we-January Disease usubulele inkomo ezingamatshumi ayisitshiyangalombili - 80, eFort Rixon, njalo ukhuthaza izakhamizi ukuthi zidibhise inkomo njalonje.

Lumkhuhlane ubikwa uqhamuke ngemva kokuba esinye isakhamuzi sithenge inkomo ebezivele zilawo eMasvingo, saziletha esigabeni se-PBS okungaphandle komthetho.

Ngemva kwensukwana inkomo lezi lezabomakhelwane zaqala ukufa buthumuthumu, okwalumathisa lumkhuhlane kulumango wahle wamemetheka.

UMnu. Thembinkosi Sibanda, isakhamuzi seFort Rixon, uthi uselahlekelwe zinkomo ezine ngenxa yalumkhuhlane.

”Kulesifo esingeneleyo; siyaziqeda inkomo. Inkomo ingake vele igule ithathe 2-3 days, iyafa. Kasiyelapheki ngoba vele kasazakali. Abe-Vet bathi yi-January Disease. Isifo sakhona inkomo iyabe ivuthwe isibindi ingathi besiphekwa. Mina kimi sokufe 4, kulandelana eyinye ifa lamuhla eyinye kusasa kulandelana njalonjalo.”

UNkosikazi Matilda Dube, laye oyisakhamuzi seFilabusi eInsiza, uthi njengabo makhelwane, badlela evalweni ngoba lumkhuhlane ulakho ukubafinyelela, balahlekelwle zinkomo ezinengi.

“Indlela esiwuzwa ngawo ibuhlungu ngoba uyathanyela izibaya esifisela ukuthi ngabe inkomo ziyahlatshwa zivikeleke, kumbe abantu balalele imthetho yokuthi nxa kulomkhuhlane, inkomo zingaqumi zisiya kwezinye indawo okungela mkhuhlane. Ngumkhuhlane onzima lo, okokuthi ungafika akusoze kwaba lento enhle: Asifisi ukuthi uyeqele ngapha.”

UMnu. Ezra Wadenga, isakhamuzi seGungwe eGwanda South, uthi lanxa lumkhuhlane ungakafiki esigabeni sabo, kube lemikhaza eminengi lonyaka kulandela ukuna kakhulu kwezulu.

“Imkhaza ibiminengi, inkomo bezigcwele imkhaza kakhulu. Kukhanya inkomo ziyahlangane kuTuli lezivela emapulazini lapho okungaba kule nyathi, eziyizo ezithwala imikhaza elemkhuhlane etshiyeneyo. Siyazama sibili ukuthi inkomo zidibhe.”

Lanxa uhulumende elenhlelo zokudibhisa inkomo emaphandleni, kwesinye isikhathi izifuyo zihlala isikhathi eside zingadibhanga ngoba kungelamithi. Ngokunjalo, esinye isakhamuzi uNkosikazi Thokozile Dube oweMzingwane, uthi kumele abantu bazithengele labo imithi yokunakekela izifuyo zabo.

“Kwesinye isikhathi inkomo kaziyidibha ngoba kuyabe kungela dibha. Imali zitholakala ebantwini ukuthi beqale bebhadale imthelo kungakayithenga idibha. Abantu asifundeni ukuthi sithi sidibhise inkomo zethu emadibha, lathi ngapha sileyethu imithi ngoba leliyana idibha ziyahamba ziyedibha lamuhla, kusasa ziyabe sezigcwele imkhaza engathi kazidibhanga.”

Ukuqhamuka komkhuhlane we-January Disease, esigabeni se-Fort Rixon, sokudale ukwehla kwentengo yenkomo okwamagama, ngoba izakhamizi sezithengisa inkomo mahlayana nje, zisesabela ukuthi zingafa yiloba nini. Nangu umfuyi uMnu. David Moyo.

“I-buyer elilapha lithenga inkomo e-weigh-a 400kg, inkomokazi bayithenge nge-$260, ezinye bazithenga zigula ngama-$150, $100 kungasela ngenye indlela. Izakhamizi sezibona ukuthi zingaphelelwa zinkomo kungangcono bathengise ngemali ethenga idonki. Ngiyalincenga lapho elikhona; lingavumeli inkomo ezivela emhlubulweni wakithi ngoba zithwele ukufa okukhulu kakhulu.”

Nyakenye umkhuhlane we-January Disease, ubulale inkomo ezingamakhulu ayisikhombisa - 700, eZansi yemaNdebeleni.

XS
SM
MD
LG