amalinks wokungena

Breaking News

Ayisoze Iphumelela Imizamo Yokulitshabalalisa i-CCC: Nelson Chamisa.


U-Chamisa ebingelela abebandla lakhe leCCC abayizibotshwa besemthethwandaba
U-Chamisa ebingelela abebandla lakhe leCCC abayizibotshwa besemthethwandaba

UChamisa utsho lamazwi esemthethwandaba kaMantshi eHarare lapho kusahlulelwa isicelo sokuthi amalunga ebandla lakhe abotshwe ngempelasonto eBudiriro atholiswe imvumo lokuhlawula isibambiso se-bail.

Harare..................

Umkhokheli webandla eliphikisayo eleCitizens Coalition for Change, umnumzana Nelson Chamisa usola uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa ngendlela ahlukumeza ngayo abalandeli bebandla lakhe esithi ujonge ukulitshabalalisa.

UChamisa utsho lamazwi esemthethwandaba kaMantshi eHarare lapho kusahlulelwa isicelo sokuthi amalunga ebandla lakhe abotshwe ngempelasonto eBudiriro atholiswe imvumo lokuhlawula isibambiso se-bail.

Ekhuluma lentathelizindaba ephuma emthethwandaba, uChamisa uthe uMongameli Mnangagwa usehamba enyaweni zowake wakhokhela leli lizwe, umuyi umnumzana Robert Mugabe, edabeni lokwephula ilungelo loluntu kanye lokuhlukumeza abamabandla aphikisayo.

“Yisibhonelo sokuba ilizwe kalisamanga kuhle, kuyisibonelo sokuba akusalandelwa umthetho. Sizintandane kwezobukhokheli njalo siyasilela kunkokheli ngoba ungasekho umbuso kazulu ngoba uMnangagwa udla amahabula.”

Asisanelisanga ukukhulumisana lesikhulumeli sikamongameli Mnangagwa, umnumzana George Charamba, ukuthi sizwe icele lakhe kuloludaba njengoba ubengasabeli umakhalekhukhwini wakhe. Kodwa umphathintambo wezemithetho, umnumzana Ziyambi Ziyambi utshele umsakazo weStudio 7 kunsukwana ezisanda kwedlula ukuthi umuntu wonke kumele abhekane lecala lakhe emthethwandaba, ayabe elidalile kungakhathalekile ukuba ungubani njalo uzalwa kuphi.

Esinye isiphathamandla seZanu Pf umnumzana Munashe Mtutsa upha umbono wakhe phezu kodaba lokusolwa kukamongameli Emmerson Mnangagwa edabeni lokubotshwa kwamalunga e-CCC.

“Umnumzana Chamisa uyakwazi ukuthi siya ku-election eka 2023 and ungakhangela abakubhalayo kumaphephandaba especially eleNewsday emalangeni awadlulileyo, baphume besithi ama CSO’s athi wona ngomnyaka sokuqiliwe kudala. Lokhu kutshengisa ukuthi wonke umuntu, kungaba kungama-CSO’s kungaba kungamabandla awezombusazwe, kungaba kungabantu abeZimbabwe, sebenanzelele njalo sebekubonile ukuqina kweZanu Pf aluba sesikhangelele le-election esiya kiyo.”

Amagqwetha amela abasolwa laba abagoqela umeli weBudiriro edale lephalamende, umnumzana Costa Machingauta lomeli weMkoba, umnumzana Amos Chibaya, bacele umthethwandaba ukuba bavunyelwe ukuhlawula i-Bail.

Amaqgwetha la, aqhubeka ethi abesifazane abangabanye bababotshiweyo kungabantu abalabantwana abaya esikolo kube labanye abalezifo ezitshiyeneyo eziyingozi ma bengala belokhe bevalelwe benganelisi ukubonana labodokotela loba ukuyathatha imithi yabo.

Kodwa umtshutshisi umnumzana Zebadiah Bofu uthi ababotshiweyo laba balakho ukuphazamisa abafakazi ma bengavunyelwa ukuhlawula i-bail njengoba inengi labo kuyizakhamizi zemzini weBudiriro okuyikho lapho ababotshelwa khona, beqhuba umhlangano wabo. Abatshutshisi bathi njalo kulabanye abantu abalokokwenza ngaloludaba abangakabotshwa besithi okungenza amapholisa athwale nzima lapho esenza uphenyo lwawo.

Elinye lamagqwetha ababotshiweyo laba, umnumzana Wilbert Mandinde, uthi uleqiniso lokuba sebewugqibile umsebenzi wokwethula isicelo sababotshiweyo laba.

“Sikubeke sobala kusicelo sethu ukuba leli kungasi cala elikhulu, kulicala lapho okumele bahlawuliswe imali ye-fine. Asikholwa ukuba laba bantu kungabantu abangabaleka nxa sikhangela icala abaletheswayo. Asikholwa njalo ukuba bazophazamisa abafakazi njalo enye into ephumileyo kuloludaba yikuba kabaziwa labo bafakazi. Asizange saziswe amagama alabo bafakazi.”

U-Mantshi unkosikazi Yeukai Dzuda, uthi uzokwethula isinqumo sakhe ngolweSihlanu, kusiceklo seBail.

Laba bantu babotshelwa emzini kaMachingauta eBudiriro 5 lapho ababikwa babebuthene okungekho emthethweni ngenjongo yokufuna ukubangela udlakela. Kodwa bona bathi babeqhuba umhlangano wekhomidi yebandla labo, okuyinto abathi ayidingi kucela imvumo emapholiseni phansi komthetho we Maintenance of Peace and Order.

Kusenjalo, ukuthoniswa komeli weZengeza West edale lephalamende, umnumzana Job Sikhala, owetheswa icala lokuphehla udlakela ngomnyaka ka 2020, kuqhubekele phambili lamuhla ipholisa elenza uphenyo kuloludaba, uEdmore Runganga, eqhubekela phambili ngokupha ubufakazi.

U-Runganga utshele umtethwandaba ukuthi akazange anelise ukuqhuba umsebenzi wakhe kakuhle ukuphenya loludaba njengoba wabhala ama-statement atshiyeneyo kuloludaba. Uqhubekele phambili esithi uSikhala wayelenjongo yokufuna ukukhuthaza uzulu ukuba avukele uhulumende kamongameli Mnangagwa ngendlela yokutshengisela.

Elinye lamagqwetha kaSikhala, umnumzana Jeremiah Bamu, ulandisa kabanzi ngaloludaba.

“Abatshutshisi bamise umfakazi wabo, okungomunye wamapholisa awenza uphenyo kuloludaba, sambuza lathi imibuzo. Sizoqhubeka kusasa simbuza imibuzo njalo.”

Umnumzana Tjenesani Ntungakwa, ocubungula ezombusazwe usola ukuhlukunyezwa kwabamabandla aphikisayo elizweni ikakhulu abeCCC.

“Abe-CCC yinhlanganiso yezepolitiki, balamandla wokubanga umsindo. Ma ngisithi umsindo angitsho umsindo kumbeni owokuphosa amatshe kumbeni umsindo owokulwa labantu kodwa umsindu wokukhuluma, ukukhankasa, ama-workshop, imisindo yemihlangabno bekhuluma ngodaba lona lolu luzwakale. Balomsindo labo owokukhuluma lesingathi ngamaDiplomatic Missions, bezama ukubonisa amanye amazwe ukuthi bona bacabanga njani. Ngibona ikakhulu ilizwe leZambia kuSADC lingani lilalela ikakhulu abeCCC.”

U-Mantshi kuloludaba unkosikazi Vongai Muchuchuti Guwuriro uthi loludaba luzongena njalo emthethwandaba Ngolwesithathu.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:29 0:00
XS
SM
MD
LG