amalinks wokungena

Breaking News

Abamafekitali Bakhala Ngokudonsa Nzima Ngenxa Yokusilela Kwemali Yaphandle Kwelizwe


Bulawayo Factories
Bulawayo Factories

Abanini bamafekitali bathi ukwehla kwempahla elungiswa elizweni kutsho ukwehla kwesilinganiso sempahla ezithengiswa phandle kwelizwe, ngakhoke lemali evela kwamanye amazwe engena elizweni iyakwehla njalo.

Bulawayo..................

Osomabhizimusi abakuhlangothi lokulungiswa kwempahla babika ukuba basebenza nzima ngenxa yokuswelekala kwemali yakwamanye amazwe. Okuyikho njalo okwenza ukuba impahla ezinlutshwane ezilungiswa elizweni zicine zithengiswa ngentengo ephezulu. Ugatsha lukahulumende olubona ngokulungiswa kwempahla kanye lokuthengiselana luthi uHulumende usehlele inhlelo ezizakwenza ukuthi imali yakwamanye amazwe itholakale kwabalungisa impahla lula.

Ukugugudeka kwesimo somnotho eZimbabwe, kubangelwa yikwehla kwesilinganiso sempahla ezilungiswayo elizweni, okubuya kudale ukusilela kwemisebenzi elizweni jikelele ngoba kuqahatshwe abantu abalutshwane.

Abanini bamafekitali bathi ukwehla kwempahla elungiswa elizweni kutsho ukwehla kwesilinganiso sempahla ezithengiswa phandle kwelizwe, ngakhoke lemali evela kwamanye amazwe engena elizweni iyakwehla njalo.

Unkosikazi Wayne Khumalo olungisa impahla ekoBulawayo uchasisa ngenhlupho abahlangana lazo ekusebenzeni kwabo.

“Ingxaki enkulu kakhulu yikusilela kwe foreign currency. Ama raw material Nxa siwathenga afuna strictly i-foreign currency kodwa ngapha sibhadalalisa lange local currency. Lokhu kusenza singenelisi ukuthi sithi increase our production, sizabe silokhe siku capacity fanayo loba eyehlileyo. Okunye okuluhlupho ngama prices awe fuel ahlala njalo nje eguqukile, lokhu kuyasiphazamisa kakhulu emsebenzini wethu.”

Umnumzana Stevenson Dhlamini ingcwethi kwezomnotho lamabhizimusi njalo efundisa ngezomnotho e-National University of Science and Technology (NUST) uthi kuqakathekile ukuthuthukiswa kwesilinganiso sempahla elungiswa elizweni.

"Nxa impahla ezenziwa elizweni lakithi zincipha kutsho ukuthi lezi ezincane ezenziwayo intengo yakhona sekumele ikhuphuke ukuze kube lokwabelana kwempahla lezi. Nxa kungaqhubeka kusehla inani lempahla ezenziwa elizweni intengo izakhuphuka, lokhu kubangelwa yikusilela kwemali yangaphandle. Okunye okwenza lathi singable lemali yangaphandle yikuthi impahla esizithengisa phandle zehlile ngoba isimo somnotho emhlabeni wonke sinciphile. Kodwa ukufakwa kwemali yangaphandle nguhulumende yisinqumo esihle kakhulu ngoba sizathuthukisa umnotho welizwe.”

Umnumzana Winston Babbage umsekeli kamgcinisihlalo wenhlanganiso eye Commodities Zimbabwe Commercial Farmers Union uthi kuyadingeka ukuqiniswa kokuhlolwa kokusetshenziswa kwemali ekhangelelwe ukufakwa nguhulumende kuzibanga zonke zokwenziwa kwempahla elizweni.

“Njengabalimi abanza impahla, okuyikho okuletha imali yamanye amazwe elizweni lethu, siyamukela njalo isinqumo esithethwe nguhulumende esebenzisa ministry of industry lokhu kuthuthukisa ukusebenza ukusebenza elizweni kunciphisa ukuthengwa kwezinto ezivela phandle kwelizwe ngokunjalo kumele kube lokukhangelisiswa kakhulu.”

Umphathintambo wogatsha lukahulumende olubona ngokuthengiswa kwempahla kanye lokuthengiselana unkosikazi Sekai Nzenza ekhuluma lephephandaba leNewday uchaze ukuba uhulumende selungisa inhlelo ezizakwenza ukuthi imali yakwamanye amazwe itholakale kwabalungisa impahla. Wengeze ngokuthi uhulumende uyananzelela ukuthi osomabhizimusi bacina bethola imali yangaphandle emkambo omnyama ngentengo ephezulu kungakho sehlele ukuba imali yangaphandle itholakale lula kwabenza impahla. Lokhu kuhlose ukuthuthukisa ukulungiswa kwempahla elizweni njalo kwehlise ukuthengwa kwempahla kwamanye amazwe.

Okwakhathesi idola elilodwa eleMelika lithengwa ngamadola eZimbabwe aphezu kwenkulungwane eyodwa(USD$1:ZWL$1,100) emkhambo ongekho emthethweni kodwa emkhambo owebhanga elikhulu lelizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe lithengwa ngamadola aphansi kwenkulungwane-ZW$732.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:12 0:00
XS
SM
MD
LG