Abebandla leZanu PF labebandla leCCC sebamukele ngembono etshiyeneyo impumela yophenyo olwenziwe yinhlanganiso yeMo Ibrahim Foundation eveza ukuthi eleZimbabwe ngelinye lamazwe asezwekazi leAfrica aqhubeka esephula amalungelo kazulu ngendlela esabisayo.
Limpumela yethulwe izolo njalo uphenyo lolu belukhangela okwenzakale emazweni eAfrica kusukela 2019 kusiya ku2021. Amanye amazwe akusibaya sinye leZimbabwe agoqela eleUganda, Algeria, Togo, Senegal, Rwanda lamanye. Kodwa loluphenyo luthi isimo sezenotho siyathuthuka eZimbabwe lesomvikela ndawonye lokuhlonitshwa kwemithetho yelizwe nguhulumende, i-security and rule of law.
Loluphenyo luthi njalo uhulumende weZimbabwe useqhuba umsebenzi ngendlela ecacayo, i-transparency and accountability, kulandela ukugenqulwa kukaMnu Robert Mugabe embusweni libutho ngo2017.
Kundlela uMongameli Emmerson Mnangagwa abusa ngayo, uphenyo lolu luthi eleZimbabwe lihlezi kuzinga lamatshumi amabili lasitshiyagalolunye, 29, phakathi kwamazwe wonke aseAfrica angamatshumi amahlanu lane, 54, njalo luthi umbuso omuhle uya ugugudeka eZimbabwe.
Sixoxe lelunga leCCC uMnu Abednico Bhebhe yena othi lanxa evumelana lophenyo lolu kudaba lokwephulwa kwamalungelo eZimbabwe, kavumelani lalo kundaba zokuhlonitshwa kwemithetho yelizwe nguhulumende lokuthuthuka komnotho.
Sixoxe njalo lelunga leZanu PF uMnu Joseph Tshuma laye othi lanxa kukhona avumelana lakho, kavumi ukuthi kulokwephulwa kwamalungelo oluntu eZimbabwe.