amalinks wokungena

Breaking News

Impahla Enengi Ithengiswa NgeDollar leMelika Lanxa Abantu Behola eleZimbabwe


Taguma Mahonde (Center) of Zimstat
Taguma Mahonde (Center) of Zimstat

“Izisebenzi ezinengi elizweni ziphila ngokuzisebenza; abantu balama-business units athize, besebenzisa ke amagetsi. Sesibona ke amabhizimusi amancane okufanele ke kube ngamabhizimusi ahlale evuliwe, asevalile ngokuthi ugetsi katholakali. Nxa kungala magetsi,...

Inhlolisiso eyenziwe ngabe-Zimstats iveza ukuthi lanxa abantu abanengi behola nge-dollar le-Zimbabwe, impahla enengi ithengiswa nge-dollar le-Melika. Linhlolisiso iveze njalo ukuba ele-Zimbabwe lithenga impahla enengi phandle kwelizwe nxa kuqathaniswa laleyo ilizwe eliyithengisela amanye amazwe.

Lokhu kuvezwe kumpumela eyethulelwe uzulu ngabe Zimstats eynyanga zonke eveza isimo sendlela uzulu aphila ngayo kanye lokunye okuphathelane lezomnotho.

Unobhala wenhlanganiso yezisebenzi, eye-ZCTU, uMnu. Japhet Moyo, uthi akumangalisi okutshiwo ngabe-ZIMSTATS esithi ngoba kuyikho abahlezi bekutsho sikhathi sonke.

“Izisebenzi ezinengi elizweni ziphila ngokuzisebenza; abantu balama-business units athize, besebenzisa ke amagetsi. Sesibona ke amabhizimusi amancane okufanele ke kube ngamabhizimusi ahlale evuliwe, asevalile ngokuthi ugetsi katholakali. Nxa kungala magetsi, abakwanisi abantu ukuthi benze ke imisebenzi yabo ethize.”

U-Moyo uthi ukusilela kwamandla kagetsi sekwengeze inhlupho ezibhekane labamankampani amanengi asevala ngenxa yaloludubo; osekubangela ukugunyulwa kwezisebenzi.

“Sesibona ke abamabhizimusi sebentshintsha ke esingathi ngama-shifts ukuthi izisebenzi zisebenze ngesikhathi ezingasijwayelanga. Abanye sebesebenza ebusuku, ama-shifts eusuku kulapho ke okutholakala khona amagetsi.”

Abazisebenzayo okufana lomnumzana Nkululeko Tshuma bathi bathwele nzima ngesimo sokusilela kwamandla kagetsi becina sebephila ngokuthenga lokuthengisa impahla yakamanye amazwe ngoba eyakuleli ingathengeki.

“Khona ugetsi yena nguye owenza into ezinengi zihambe emsebenzini lapho esikhona ngoba ukuhamba kwakhe ugetsi, njengalezi insuku kusuka kuphambanise ibhizimisi ezinengi. So, ukuhamba kwawo amagetsi sibili ayenza into ezinengi; ayenza abantu balahlekelwe yibhinesi, kube nzima kakhulu. Hayi kunzima, amagetsi ayahamba kakhulu.”

Abe-Zimstats bathi inombolo zitshengia ukuba isilinganiso sokufika phose okuphethwe kabili -97.77% sezicathulo zithengwa nge-dollar leMelika. Kuthi njalo isilinganiso esiphose sifike okuphethwe kabili-91.08 USD senhlawulo yokwelatshwa kuli-dollar leMelika

Inombolo lezi ziveza njalo ukuba ele-Zimbabwe lithenga impahla enengi kwamanye amazwe nxa kuqathaniswa lempahla eliyithengisela amanye amazwe. Abe-ZimStats bathi ngenyanga edluleyo kaZibandlela, imali ebidingeka ukuthi umuntu aphile okwenyanga yonke ibikunkulungwane eziphezu kwamatshumi amabili zamadola ele-Zimbabwe-$22,385.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:01 0:00
XS
SM
MD
LG