amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeMatabeleland South Zihlaselwa Yindlala


Kulendlala enkulu eMatabeleland South
Kulendlala enkulu eMatabeleland South

"Indlala ikhona lonyaka hatshi mbinjana. Ungathi uyakhangela uhlelo lukahulumende; kwafikwa kwabhaliswa abantu kwaphelela khona: Basebesithi akulalutho esiphaleni. Indlala ikhona; uyabona umuntu ethwele umganu esiya le ukuyacela. Indlala ekhona ayijayelekanga engela lajodo."

Izakhamizi zeningizimu yeMaNdebeleni sezihlaselwe yindlala kulandela ukungani kuhle kwezulu nyakenye. Lanxa uhulumende eseqale ukuphathisa izakhamizi ngomumbu akusimuntu wonke olutholayo loluncedo.

Ukungani kuhle kwezulu nyakenye okudale isivuno esipansi. Sekutshiye inengi esabelweni seningizimu yemaNdebeleni libhekane lendlala enkulu.

Ukuqonga kwentengo yempuphu yona esibiza ama-rand alikhulu lamatshumi amabili R120 ezitolo zemaphandleni, lakho sekutshiye inengi likhala ngendlala.

UNkosikazi Gladys Moyo, oyisakhamuzi seMawani, uthi umangoye uselala eziko.

"Indlala izasibulala; izinto zikhwelile lempuphu layo ikhwelile. Asikwazi ukuthi senzeni".

UKhansila ka-Ward 13 e-Garanyemba uMnu. Miclas Ndlovu, uthi inengi lezakhamizi lilinde ukudla okuvela kuhulumende ngamehlo abomvu.

"Indlala ikhona lonyaka hatshi mbinjana. Ungathi uyakhangela uhlelo lukahulumende; kwafikwa kwabhaliswa abantu kwaphelela khona: Basebesithi akulalutho esiphaleni. Indlala ikhona; uyabona umuntu ethwele umganu esiya le ukuyacela. Indlala ekhona ayijayelekanga engela lajodo."

UMnu. Amon Clinic Nyathi, ongukhansila ka-Ward 10 e-Gwanda North, uthi labaloba ukuthi bathole umumbu ovele kuhulumende, kawuzange wenela zonke izakhamizi ezihlaselwe yindlala.

"Esigabeni seShape, umumbu ubuyile kuviki edlulileyo kodwa kubuye amasaka angamatshumi amabili kuphela. Abantu banengi; bayalamba njalo balamba okweqiniso okokuthi abantu sebephila ngokuthenga ezitolo. Ukudla kulutshwane kakhulu okuvela kuhulumende, njalo indimi ezilinywe nyakenye sezitshile. Komile ukuthi ungalumathisa umlilo kuyatsha."

UNkosikazi Ketumile Nare nguSobhuku we-Shashe e-Beitbridge, uthi ngaphandle kodubo lokudla, izakhamizi zibhekane njalo lodubo lwamanzi.

"Nxa isimo kutsho ukuthi izakhamizi zeShashe sezisiba lodubo lwendlala njengoba lonyaka zingasoze zivune, sicela uhulumende lenhlanganiso ezizimeleyo ukuze zisize ngokudla , izifuyo lazo zizabulawa yindlala kukanti lezakhamizi sezihamba imango emide ukuyadinga amanzi."

Inhlanganiso yeSouthern Alliance for Indigenous Resources ithi iphakathi kokhulumisana labogatsha lwezemfundo ukuze iphi izikolo zemfundo yaphansi ilambazi elenziwe ngempuphu yamabele lamacimbi.

Lokhu kuza ngesikhathi sekulembiko ethi, abanye abafundi abasayi esikolo ngenxa yendlala.

Kusenjalo umqondisi wekhansili yemaphandleni eGwanda uMnu. Ranganai Sibanda usecele uzulu lamankampani azimeleyo ukuthi asize ekwakheni isikolo seMatshiya Primary, esadilizwa lizulu kusayavulwa izikolo kulithemu.

Abafundi okwamanje bafundela ematendeni ngoba izakhiwo zabo zokufundela ezifika phose itshumi zingela phahla.

XS
SM
MD
LG