amalinks wokungena

Breaking News

Bakhala Ngomonakalo Odalwa Lizulu Kulez'insuku koBulawayo


Izulu libhidliza impahla koBulawayo
Izulu libhidliza impahla koBulawayo

BULAWAYO - Izulu elinayo kulezinsuku selitshiye inengi lezakhamizi zakoBulawayo zikhala ngokulahlekelwa yimpahla.

Izindlu ezimbalwa, ezigoqela umuzi ohlala abakhubazekileyo oweJairos Jiri elokitshini lePumula, zibikwa zigcwele amanzi ngemva kokuna kwezulu. Impahla ezibiza inkulungwane zamadola zonakele okutshiye abanikazi bedinga usizo.

Kusukela kuviki ephelileyo ngoLwesine izulu belisina nsuku zonke koBulawayo. Impahla ezigoqela ukudla, ingubo, izitulo kanye lokunye okwendlini zonakele ngemva kokuba amanzi ezulu eze angene ezindlini.

Okwenzakala koBulawayo.
Okwenzakala koBulawayo.

Umuzi oweJairo Jiri ogcine abantwana abalitshumi lasikhombisa (17) abakhubazekileyo ose Pumula East ukhala ngokuba kulungiswe lapha abahlala khona kuvulwe imigelo engayachitha amanzi lapha sekuthe kwaba lezulu elinengi.

UNkosikazi Farai Mhlambeni, osebenza eJairos Jiri Home ePumula, uthi kubi kakhulu okwenzakale kuleyondawo.

“Sabona sibili lapha uhlupho eHostel. Indaba ekhona yikuthi sigcina abantwana abangaboniyo, worse nxa izulu lisina so, kuyabe kulamadaka. Izulu lana sibili langena phakathi kweHostel la, abantwana bangenelwa lizulu, kwa affect ukudla konke lempahla. Into esesiyikhalela yikudlakwabantwana ngoba yikho okwaba le problem. Ama wadrobe lawa lamasofa kwa affectwa.”

Izulu lina okumangalisayo koBulawayo.
Izulu lina okumangalisayo koBulawayo.

Unkosikazi Sikhululekile Moyo ukhansila kaward 17 ePumula uthi umonakalo wezulu ezindlini ikakhulu ezinamathelaneyo wenziwa yikungavulwa kwezikhala emidulwi egombolozele izindlu.

"Uhlupho lwezulu elikhulu esike salithola emalangeni esiqhubeka silithola lugcine lusenza ukuthi ezinye izindlu zingenelwe ngamanzi endlini okubangele ukuthi impahla zimotshakale njengoba liqhubeka lisina.lkhansili iyancedisa ngemva kokubika loluhlupho, Okwenze kwaba laloluhlupho yikuthi izindlu zethu eziyimdadada uyathola kulama durahall uyathola singomakhelwane singancedisani ukuthi kuvulwe izikhala amanzi adlule izulu selilinengi.”

Unkosikazi Loveness Mpofu osebenza eJairos Jiri ePumula uthi ukudla okukhona akusavumi ukuthi bakuphekele abantwana.

“Impahla ezinengi zaphosa zatshabalala ngenxa yezulu elangenayo, izicathulo zesikolo izigqoko konke nje. Sicela uncedo lokusizwa ngokudla kwabantwana ngoba okunengi kwakhona impuphu isinamathelene ayisavumi ukuthi siqhubeke siyiphekela abantwana.”

Unkosikazi Sukoluhle Maphosa uthi umonakalo wezulu ubemnengi kakhulu abantu abanengi balahlekelwe zimpahla.

“Umonakalo wezulu umnengi kakhulu indawo ezinengi konakele kungayisikho kungenelwa ngamanzi ezindlini kuhlangene lokulahlekelwa yizifuyo, izilimo kanye lempilo lapha abanye bethethwe ngamanzi.

Sokubhidlika impahla koBulawayo.
Sokubhidlika impahla koBulawayo.

Abohlangothi olucwayisisa ngezomkhathi abe Metereological Services Department bathi kulelinye izulu lika zamcolo elisendleleni elikhangelelwe ukuqala elizweni mhlaka 25 Nhlolanja kusiya kumhlaka 5 Mbimbitho elilakho ukuza lolaka olweCyclone.

Abekhansili yakoBulawayo batshele intathelizindaba ukuthi okunye okubangela ukuthi amanzi la egcwale ezindlini kuyikungazwanani kwabomakhelwane emngceleni yabo okwehlula ukuthi bevumelane ukuthi nxa belemiduli yokubiya babhoboze izikhala zokudlulisa amanzi. Bathi njalo amanzi abemanengi okwenza imizamo yezakhamizi yehlule njalo imigelo isandelwa. Amagodi asePumula ake adala ingozi zokulahlekelwa kwempilo yabantwana bebhukutsha asegcwele amanzi njalo osokuletha ukungahlaliseki kuzakhamuzi zaleli lokitshi.

XS
SM
MD
LG