amalinks wokungena

Breaking News

United Nations: Kumele Kuqhutshwe Ukhetho Olukhululekileyo eZimbabwe Lonyaka


IZimbabwe Electoral Commission isinikwe imali yokuqhuba ukhetho. (VOA)
IZimbabwe Electoral Commission isinikwe imali yokuqhuba ukhetho. (VOA)

HARARE - Abenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye United Nations bathi ukhetho lwalonyaka kumele lube ngolukhululekileyo lungabi lodlalakale ukuze impumela yalo yamukeleke.

Lokhu kuphume emkhosini wokwamukela usizo lwamadola aphezu kwesigidi samadola eMelika- US$1.4 million olunikezwe ikhomishini elawula ezokhetho eyeZimbabwe Electoral Commission (ZEC), ngele Japan.

AbeZEC bathole usizo lokuqhuba ukhetho olukhululekileyo njalo oluzagoqela abantu bonke okuhlanganisa abatsha labakhubazekileyo. Lolu sizo luphiwe iZEC ukuba ilungisise ugwalo lwabalelungelo lokuvota olweVoters Roll lokukhankasela abatsha ukuba babe lntshukuntshuku yokubhalisa lokuvota kukhetho.

Ekhuluma emhlanganweni lentathelizinda umqondisi weUnited Nations eZimbabwe, uMnu. Edward Kallon, uthi inhlanganiso yakhe ithemba ukuba ukhetho lwalonyaka luzakwenziwa ngokuthula.

“IUnited Nations iyakuzwa okukhulunywa ngabantu ukuba ukhetho lulakho ukuba lenkinga. Sikhuthaza amabandla onke ukuba avote okukhululekileyo.”

Ummeli weJapan eZimbabwe kuleli, uMnu. Satisho Tanaka, uthi ilizwe lakhe lizancedisa kukhetho esithi le yiyo yodwa indlela ezathuthukisa umnotho welizwe.

“Sifuna kube logwalo lokuvota olubalulekileyo. Sifuna ukuba kube lokuzwanana ngoba ukuphumelela kwelizwe kungenzakala kuphela nxa kungaba lokhetho olukhululekileyo.”

Umsekeli kamgcinisihlalo weZEC, uMnu. Rodney Kiwa, uthi bazancedakala kakhulu kukhetho ngalolusizo esithi ugatsha lwezemali luka hulumende lubanikeze isilinganiso esiyikhombisa ekhulwini - 70% yokusebenzisa kukhetho lwalonyaka.

“Uhulumende usencedise kakhulu. Kukalutshwana ukuthola usizo olunjengalolu. Siyaqhubeke sicela usizo kuhlanganiso ezehlukeneyo.”

UKiwa uqhubeke ethi ugwalo lokwehlukaniswa kwemingcele olwe Delimitation belukhangelelwe ukwethulwa okusemthethweni namhlanje.

Isikhulumeli seMDC-T, uMnu. Witness Dube, uthi ugwalo lolu bekumele luqala luphiwe abamabandla ezombusazwe.

“Thina asithokozi ukuba udaba lolu lwenziwa ngudlu, asithabi ukuba indlela abenza ngayo kakucaci. Bekumele besitshele hatshi ukwenza lokhu okuzaphazamisa ukhetho.”

Lokhu kusekelwe yisikhululemeli seCCC, uMnu. Gift Ostallos Siziba.

“Kumele kulandelwe umthetho. Kumele ZEC ilandele lokhu okwamupha ephalamende ukuba ukhethetho luphume okukhululekileyo.”

Imizamo yokuthola umbono weZANU PF yehlule ngoba isikhulumeli sebandla leli, uMnu. Tafadzwa Mugwadi, ube engakaphenduli imibuzo ethunyelwe zintathelezindaba.

AbeZEC bathola izigidi eziyisithupha zamadollar eyavela kumanyano wamazwe aphetsheye owe European Union ngomnyaka ophelileyo ukuze incedise kukhetho lwalonyaka.

Ukhetho lwalonyaka lukhangelele ukuqhutshwa ngoNtulikazi kumbe ngoNcwabakazi.

XS
SM
MD
LG