amalinks wokungena

Breaking News

Kunanzwa Ilanga Lokuqakathekisa Inyamazana Zendle


FILE — A herd of elephants make their way through the Hwange National Park, Zimbabwe, in search of water on Nov. 10, 2019. (AP Photo, File)
FILE — A herd of elephants make their way through the Hwange National Park, Zimbabwe, in search of water on Nov. 10, 2019. (AP Photo, File)

WASHINGTON - Ngesikhathi umhlaba unanza ilanga lokuqakathekisa ukulondolozwa kwenyamazana zendle eleWorld Wildlife Day ngolweSihlanu, amazwe angeningizimu yeAfrica akhala ngokuqonga kwenani lenyamazana zendle.

Lokhu kubikwa sokudala udubo lokuminyana kwabantu lalezi nyamazana, amacele womabili acine elwisana.

Abanye abantu balahlekelwe yimpilo, kanye lokukhubazeka ngemva kokuhlaselwa zinyamazana ezigoqela impisi, ingwe, ingwenya lendlovu.

Ngomnyaka ka2022, kubhubhe inani labantu abafika phose amatshumi ayisikhombisa – 69, kwalinyazwa abanengi. Sixoxe lomphathintambo owogatsha olubona ngezomkhathi, ezemvelo, lamanzi, uMnu. Nqobizitha Mangaliso Ndlovu ngaloludaba.

“Indlovu kithi zinengi kakhulu ukwedlula ukwenelisa kwethu ukugcina kumbe ukwedlula i-capacity yethu. Thina singangelele ukuthi ma kuthwa indlovu zethu inanai lazo li-right; siyabe sikhangele indlovu eziku 45,000. Khathesi sibona angani sesisedlula abo-92,000 inani lendlovu, okutshengisa ukuthi lapho ezikhona sezidale umonakalo omnengi kuzabelweni.”

Sibuye saxoxa loMnu. Everson Ndlovu, ofundisa ekolitshini le-National University of Science and Technology.

UNdlovu uthe, "Siyananzelela ukunanzwa kosuku lolu;kuyinto enhle, kodwa maybe ngikhuluma from abacubunguli. Kukhona esikunanzelelayookokuthi uhulumende akuthitake into account nxa be-reviewer ama-policies abo kusiya ngendlela yokukhangela i-human/wildlife conflict. Izigaba ezinengi asiyabe sihamba khona, sisebenza lohulumende, lamalunga azimele wodwa, lenhlanganiso, lathi: Kukhona esikuzwayo; avbantu abanegi are raising ukuthi yi-issue ebaphatha kubi kakhulu; i-human/life conflict.”

XS
SM
MD
LG