amalinks wokungena

Breaking News

IZimstats Ithi Liphansi Kakhulu Inani Labathola Ukudla Okwakha Umzimba eZimbabwe


FILE - Abanye abantu baphila ngokuhola ukudla abakuphiwa nguhulumende lenhlanganiso ezizimeleyo. (Columbus Mavhunga/VOA)
FILE - Abanye abantu baphila ngokuhola ukudla abakuphiwa nguhulumende lenhlanganiso ezizimeleyo. (Columbus Mavhunga/VOA)

HARARE - Uhlangothi lukahulumende olubona ngokubalwa kwabantu elizweni olweZimbabwe National Statistics Agency (ZIMSTATS) luveza ukuba eZimbabwe, isilinganiso sabantu elizweni esingamatshumi amathathu lasikhombisa (37) ekhulwini, yiso esenelisa ukuthola ukudla okwakha umzimba okulinani eliphansi kakhulu ngesilinganiso seWorld Health Organization.

Lokhu ngokunye kokuvezwe yiZIMSTATS lamuhla ngesikhathi isethula umbiko wesimo sokuthola ukudla elizweni oweFood Security Fact Sheet oqoqwe ngosizo lwabenhlanganiso yeCommon Market for Eastern and Southern Africa (COMESA) labe Norway Statistics.

Embikweni wakhe awethulele abaphatheke kulumhlangano obusebulenjini, uMnumzana Grown Chirongwe, oweZIMSTATS uthe impumela le ivezwe kulandela uphenyo olwaqhutshwa ngomnyaka ka 2019 olokudinga isimo kwezentengo yempahla lokuthi abantu bathola okunganani i-2019 Mini-Prices Survey.

Esinye isiphathamandla enhlanganisweni ecubungula ezombusazwe eyeZimbabwe Democracy Institute, uNkosazana Patience Sibanda, uthe limpumela iveza ukuba abantu beZimbabwe baphila kabuhlungu njalo kanzima.

UNkosazana Sibanda uthi isimo esiselizweni sibangela ukuthi abantu badinge ezinye indlela zokuziphilisa ezifana lokuyadinga amadlelo aluhlaza kwamanye amazwe.

UMnumzana Collins Ncube isakhamuzi edolobheni lakoBulawayo upha umbono wakhe ngalesi simo.

AbeZimStats bathi lesi yisimo esitholakala elizweni lonke, okugoqela emaphandleni lemadolobheni. Amazwe abalisa eleZimbabwe, Zambia leleMalawi yiwo abikwa abe ngawakuqala ukuphuma lempumela kunhlolisiso kwezokudla eyeFood Security Fact Sheet.

XS
SM
MD
LG