amalinks wokungena

Breaking News

Kulenhlanganiso Ezizama Ukunceda Abokuza Abalakho Ukubotshwa eSouth Africa


FILE: Abantu abadabuka kwamanye amazwe badinga uncedo kwele South Africa. (Courtesy: Pasqually Zulu/Immigration Departmentment)
FILE: Abantu abadabuka kwamanye amazwe badinga uncedo kwele South Africa. (Courtesy: Pasqually Zulu/Immigration Departmentment)

JOHANNESBURG - Inhlanganiso yamagqwetha ezamalungelo kwele South Africa eyeLawyers for Human Rights leye Scalabrini Centre of Cape Town sebesungule uhlelo lokumela zonke iziphepheli labadinga ukuphephela kwele South Africa abazithola sebebotshwe ngamapholisa ngezizatho eziphathelene lamaphepha abo okuba kweleSouth Africa.

Igqwetha lenhlanganiso yamagqwetha ezamalungelo oluntu kwele South Africa, uNkosikazi Eldonna Muhwava, utshele ixuku lenhlanganiso zomphakathi eJohannesburg ukuthi okufanele kwenziwe yiziphepheli ezizithola sezibotshiwe kumbe ukuvalelwa yikutshaya ucingo kunombolo ethi 080 007 9614 kumbe ukuthumela umlayezo weWhatsApp kunombolo ethi 081 716 8791 ukuze bathole igqwetha elizakubamela.

Siphathisa iziphepheli labadinga ukuphephela abaqala ukuzofaka izicelo, abalamapermit asephelelwe yisikhathi, abalezicelo zabo esezilahliwe, labafuna ukuphikisa ukulahlwa kwezicelo zabo.

Leli nyathelo selemukelwe ngezandla zombili zinhlanganiso ezinengi kwele South Africa. Umngcinisihlalo webandla leCitizens Coalition for Change kwele South Africa, uMnu. Trust Ndlovu, uthi zikhona izizalwane zeZimbabwe ezibhekane lohlupho lokuvuselela incwadi zazo zokudinga ukuphephela kwele South Africa.

Uthi laba bantu uthola besesaba ukuya emahofisini ogatsha lwendaba zasekhaya ngoba abanye babatshela ukuthi akulampi eZimbabwe.

Uthi njalo ukuhlukunyezwa kwabantu okwenzakala eZimbabwe khathesi ngesikhathi ilizwe lilungiselela ukhetho kulakho ukubangela ukubaleka kwabanengi elizweni abangazithola sebesizakala kakhulu ngohlelo lolu lwamagqwetha alwela iziphepheli.

“Abantu bakithi basazithola besesimeni esinzima kakhulu ngoba phela iziphathamandla zala eMzansi nazo engani azibaphathi kahle uma kufika kulokhu uku aplaya. Kantike kumele aba aplayela ama asylum banikezwe ithuba lokuthi bayenze leyo process until ekugcinengi.

Omunye wenkokheli zenhlanganiso yeAfrican Diaspora Forum odabuka eDRC, uMnu. Siergie Lwamba Lwahimba, uthi linyathelo elihle leli ngoba abanengi abafuna ukuphephela baqeda amalanga lamaviki abanye iminyaka besiyafola emizileni emide, abanye belala khona kodwa bengalutholi usizo.

Umthetho wenhlanganiso yezizwe zomhlaba iUnited Nations Convention awuvumeli ukubotshwa lokubuyiselwa emuva kweziphepheli emazweni ezibakele kuwo ngenxa yokuthi lokhu kufaka impilo zabo engozini.

XS
SM
MD
LG