Nokuthaba Dlamini
HWANGE - Abantu abanengi eHwange lezinye indawo esabelweni seMatabeleland North bathi inyamazana zasendle zibathwalise nzima okokuthi sebefisa ukuba behlawulwe nguhulumende ngoba ziphuma endaweni ezigcinwe okusemthethweni zingene ebantwini abaphanda impilo.
Ngeviki ephelileyo kulomuntu obulewe yindlovu lohlatshwe yinyathi, esiqintini senduna uMvuthu, walimala okumangalisayo wayalaliswa esibhedlela koBulawayo. Inyamazana lezi, ezigcinwe luhlangothi lukahulumende olweZimbabwe Parks and National Wildlife Authority labe Forestry Commission, zibulala lezifuyo.
UNkosikazi uElizabeth Ndlovu, oleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisithupha lanye - 61 ohlala eMpumelelo, wagwazwa yinyathi evulela imbuzi esibayeni sakhe yambandezela entubeni yomuzi, yamdabula isisu. Usasezandleni zamadokotela eMpilo Central Hospital koBulawayo. Ngenyanga kaMfumfu ngomnyaka ophelileyo, uNkosikazi Jenifer Khuphe, ohlala esigabeni senduna uMvuthu, walahlekelwa zinkomo eziyisikhombisa lembuzi ezilitshumi ezabulawa yizilwane zingena ezibayeni. Ekuqaleni komnyaka, kulojaha owaphose wabulawa yisilwane eyeluse inkomo.
Esinye isiphathamandla seHwange Rural District Council, uMnu. Phindile Ncube, uthi inyamazana zasendle zihlupha kakhulu izakhamizi eMabale, eKachechete leChikandakubi. UKhansila wesiqintini seKachechete, uMnu. Givemeagain Moyo, usola kakhulu uhulumende athi wehluleka ukugcina inyamazana zasendle.
“Abantu babulawa zinyamazana lezi kungalasizo abalutholayo. Abathathelweyo ukudla akulasizo abalutholayo, abathathelwe izifuyo akulasizo abalutholayo.Abanye abantu balokwesaba behamba ezigabeni zabo ukuthi ekuhambeni kwethu lapha sizanyathelwa yindlovu, sizadliwa yizilwane, izifuyo zizadliwa zinyamazana, abantu nxa belusile bayesaba.
“Kodwa uhulumende akulalutho alwenzayo, akulalutho aphathisa ngalo. Akukaze kube lomuntu okhompasethiweyo, akukaze kube lomuntu osiziweyo eselimele esisibhedlela uhulumende esazi kodwa siyakwazi ukuthi indlovu lezi zilomalusi wazo, lezilwane lezi zilomalusi wazo oyiNational Park. Kulomama eChidobe 4 owadlelwa inkomo eziyi seven lembuzi ezinengi, utshiyelwe ngumkakhe engumfelokazi izifuyo lezi ukuthi zimsize kuhamba impilo isiya phambili lemuli, usedlelwe, uyangaphi ngempilo yakhe?
Uyakhala loNkosikazi Silimukile Masina. “Kulomama ogwazwe yinyathi kwaswelaka ukuthi angancediswa njani. Kuze kwatshwaywa izimali yizakhamizi ukuthi ayethola lolosizo. Emasimini siyahlaselwa yindlala ngoba sivuka emadabukakusa silinda ondwangu, silabondlovu bayasihlasela. So, asikwazi ukuthi singenze njani, njalo lesivuno sakhona kasisiboni ngoba into lezi ziyasiwonela kakhulu okokuthi asazi lokuthi singazivikela njani.”
UMnu. Joshua Ngwenya, umlisa wesiqintini seKachechete, uthi inyamazana zasendle zibulala izifuyo njalo zidla lamabele ezakhamizi. Uthi okumangalisayo yikuthi ziphiwe nguhulumende amalungelo edlula awabantu.
“Thina umcabango wethu ngowokuthi nxa umuntu edlelwe amabele akhe, kumbe yinkomo kaphiwe ngoba bengisebenzile kodwa ngabiselwa phansi zinyamazana. Into enye engiyinanzelelayo yikuthi umthetho ubunjwa wakhuluma kakhulu ngenyamazana, umuntu akuzange kukhulunywe ngaye ukuthi kanti pho njengoba inyamazana zibahlukuluza abantu, abantu kuthiwani nxa sezithe zabahlukuluza.
“Khonokho ngibona angani kuqakathekile ukuthi kulungisiswe ngomthetho ukubana inyamazana nxa sezithe zahlukuluza umuntu akhangelwe ngalokho okuphambanisekiyo, nxa kungenjalo akusiphathi thina njengabahlali bakhonapha ngoba sihlezi lenyamazana kodwa ziyasihlukuluza ukusa kwamalanga ucina ungaselakudla, ungaselazifuyo ngenxa yazo kodwa kungalalutho futhi ozalubona.
Obona ngezemvelo uMnu. Farai Maguwu, oweCentre for Natural Resources Governance, uthi okuhlupha kakhulu yikuthi akuselathango oluvimba inyamazana zasendle ukuba zingangeni emizini yabantu. UMaguwu uthi okunye njalo yikuthi sokugcwele amankampani emba amalahle endaweni okungamelanga kungene abantu.
“Government sometimes has resettled people in those buffer zones, or they have given those buffer zones or portions to mining companies and now this has narrowed the gap between human settlements and national parks and these commercial activities are also agitating animals, making them vicious and aggressive towards humans.
“Uhulumende kwezinye izikhathi uyahlalisa abantu kuleyo mingcele kumbe anike amankampanbi embayo okuyikho osekubangele ukuthi imingcele le eyayihlukanisa abantu lezinyamazana inciphe lenyamazana zivuke ulaka ebantwini, zibulala ngenxa yemisindo eyenziwa ngabembaya. Kungenza lokuthi ukutshintsha komkhathi sekubangele ukuthi endle kubelendlala lokusweleka kwamanzi, okuyikho okubangela ukuthi zifohle ziye emizini yezakhamizi.
UMnu. Tinashe Farawo, isikhulumeli seZimParks, uthi inyamazana zasendle, ezabulala abantu abangamatshumi amahlanu – 50 - nyakenye, sezibulele abalitshumi lane – 14 lonyaka.
“Lonyaka sesilahlekelwa ngabantu abalitshumi lane. Inani leli liphezulu sinanzelela ukuthi sizangena ebusika lapho inyamazana ezizabe zingena eminzini yabantu. Siyaphatheka kakhulu lesisebenzisana labo ukubona ukuthi siyehlisa uhlupho lolu, yikho sizama ukuletha icebo lokwenza ubolongwe obuhlanganiswe lebilebile lezinye indlela zokuvikela izakhamizi.”
Banengi abantu abakhangelele ukuba uhulumende uzalungisa udaba lokulwisana phakathi kwenyamazana zasendle lozulu.