amalinks wokungena

Breaking News

EZimbabwe Bakhala Ngotshwala Osebutshiye Abanye Bemanikiniki


Bakhala ngotshwala abantu abanengi eZimbabwe. (Photo: REUTERS/Peter Nicholls)
Bakhala ngotshwala abantu abanengi eZimbabwe. (Photo: REUTERS/Peter Nicholls)

HARARE - Kulabantu abanengi eZimbabwe, ikakhulu abatsha, okuthiwa sebephila ngokunatha utshwala okwedlulisa amalawulo okwenza behluleke ukuzisebenzela ngesikhathi imisebenzi isilela elizweni. Abasiza izidakwa, abagoqela abafundisi labanye eZimbabwe, bathi kuyethusa okwenzakala eZimbabwe.

Akumangalisi ukubona osakhulayo ephethe iqhaga lotshwala besintu emavinkilini okutholakala okunathwayo kumbe imbodlela yokudaka umuntu abemanikiniki, okubizwa ngokuthi yintshengu. Abanye babuhlaba behluleke ukuhamba lokuvula umlomo.

Abatshaywe kabi bawela phansi baphenduke obabhemi abazibhuqa emlotheni. Lokhu kwenzakala eZimbabwe, okuthiwa kulabatsha abafika phose amatshumi amane abasanda kuhanjiswa esibhedlela seIngutsheni Hospital kulandela ukunatha kwabo utshwala okwesabekayo lokuthatha izidakamizwa. Abakunhlanganiso yeInternational Association of Professional Recovery Coaches, bayakusola lokhu.

UMnu. Brian Mulipah, owayenatha okumangalisayo, uthi kuqakathekile ukuba kukhunjulwe abadakwa bezikhohlwe ngenyanga kaMabasa, okulomkhankaso weAlcoholic Awareness Month.

Banengi abakusimo esifana lesika Mnu. Mulipah abancedwa yinhlanganiso yeAlcoholic Annonymous. Okunhlanganiso le ocele ukuba eyaziwe ngegama elithi Thabani N, uthi kuyethusa okwenzakala eZimbabwe.

Bayakhonona labakumabandla ezokholo abahlangana laloludubo lokunatha
utshwala okuyingozi. Omunye wabo nguMpostoli Benigious Chabuka, okhokhela ibandla lePentacoastal Holy Ministries International.

Umfundisi Francis Masedza, owebandla leBaptist Church emzini weEpworth, laye ukhathazekile ngendlela abanye abantu abanatha ngayo utshwala.
Uyakhala loMfundisi Useni Sibanda, okunhlanganiso yeZimbabwe Christian Alliance, kanye loMfundisi Gibson Botomanil, owebandla leChurch of Central Africa Presbyterian.

UMfundisi Sibanda uthi iqakathekile linyanga kaMabasa yokuzama ukulimukisa izidakwa ngokungabehlela empilweni.

Umqondisi wenhlanganiso yeDrugs Prevention Services Trust, uMnu. Mandla Simba, uthi utshwala buyingozi.

Abenhlaniso ebona ngezempilakahle emhlabeni wonke jikelele eyeWorld Health Organisation bathi abantu abafika izigidi ezintathu - 3 million babulawa butshwala iminyaka yonke. Abezempilakahle eZimbabwe bathi basebenza lenhlangothi ezitshiyeneyo ukwenzela ukulwisana lokunatha utshwala okwedlulisa amalawulo lokuthatha izidakamizwa.

XS
SM
MD
LG