amalinks wokungena

Breaking News

UMnangagwa Uthi Kumele Kube Lokuthula eZimbabwe Ngesikhathi Sokhetho Olukhulu Lonyaka


UMongameli Emmerson Mnangagwa ekhuluma eMt. Darwin ngoLwesibili. (Umfanekiso: Ministry of Information)
UMongameli Emmerson Mnangagwa ekhuluma eMt. Darwin ngoLwesibili. (Umfanekiso: Ministry of Information)

BULAWAYO - UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi kumele kube lokuthula ngesikhathi sokhetho lonyaka.

UMnangagwa wethule amazwi la ngoLwesibili eMt. Darwin esabelweni seMashonaland Central, lapho obekulomcimbi omkhulu welizwe wokunanza iminyaka engamatshumi amane lantathu kazibuse – 43.

Utshele umbuthano lo, obekulomsekeli wakhe, uMnu. Constantino Chiwenga, inkokheli yebutho leyebandla elibusayo, abantwana besikolo, abadlala umdlalo wenguqu labantu abahlala kulindawo, ukuba akumelanga inhlanganiso ezizimeleyo ziphehle udlakela.

Okwenzakale ngoLwesibile enkundleni yemidlalo eyeWhite City Stadium ngosuku lukazibuse. (Umfanekiso: Annahstacia Ndlovu)
Okwenzakale ngoLwesibile enkundleni yemidlalo eyeWhite City Stadium ngosuku lukazibuse. (Umfanekiso: Annahstacia Ndlovu)

UMnangagwa, owangena esikhundleni ngomnyaka ka2017 kulandela ukugenqulwa kowayengumongameli, uRobert Mugabe, libutho libambisana laye labanye, uthe kunengi asebekwenzele abantu bakwele Zimbabwe kusukela ilizwe lithola uzibuse ngomnyaka ka1980.

Kusenjalo, bekulemicimbi ezabelweni zonke lapho obekubalwa umbiko oqakathekileyo kaMnangagwa.

UNkosikazi Judith Ncube, umphathintambo obona ngokwenzakala koBulawayo obesenkundleni yezemidlalo eyeWhite City, nguye obale umbiko kaMnangagwa.

Umgcinisihlalo wabasakhulayo koBulawayo kubandla leZANU-PF, uMnu. Freedom Murechu, ubonge abakhulula ilizwe esithi benza umsebenzi ungcomekayo.

UKhansila Donaldson Mabutho webandla leCitizens Coalition for Change, ongene umcimbi namuhla koBulawayo emele uMeya uSolomon Mguni, uthe bayaluqakathekisa kakhulu usuku lukazibuse.

USanator wakoBulawayo, uNkosikazi Molly Ndlovu, okudale lePolitburo kubandla elibusayo, ukhale ngokwenziwa ngumsakazo weZBC.

Obona ngokwethulwa kwemibiko kubandla leMDC-T, uMnu. Witness Dube, laye uthi luqakathekile usuku lukazibuse.

Bebesihla ezifela emlonyeni njalo abanye begida kuze kuthunqe uthuli eZimbabwe loba kulabanye abathi uzibuse ngowabantu ababusayo kuphela.

Kusenjalo, ilunga leZanu PF, uMnu. Believe Gaule, uthi ngemva kokuthola uzibuse kumele ukuhlupheka kwabantu kwehle elizweni.

Bekuthakazelelwa uzibuse eZimbabwe ngoLwesibili.
Bekuthakazelelwa uzibuse eZimbabwe ngoLwesibili.

“Kumele sikhangele emuva indlela esesiyihambile sesithole uzibuse kuyini osekwenziwe okuyikho okumqoka esakulwelayo ukuthi ilizwe leZimbabwe likhululeke. Kunengi esakulwelayo okugoqela ukukhululeka, amathuba alinganayo lomhlaba. Nxa sikhangela eZimbabwe uhulumende kumele ananzelele ukuthi inkalakatha ukuthi ukuhlupheka kuphunguke.”

Umgcinisihlalo wabomama kubandla leMthwakazi Republic Party, uNkosikazi Sithembekuye Nyoni, uthi abantu eZimbabwe lokhe belwisa ukuba bethole uzibuse.

"Independence yaseZimbabwe thina ayisisebenzelanga, yebo bona bengabe beyithakazelela ukuthi bathatha ilizwe salinika abantu bempumalanga yibo abakhanya beyikholisa kodwa thina asikaze sayithola yiyo esilokhe sisayidinga lakhathesi ngoba ungeke uthi ukhululekile ngemva kweminyaka engaka ungakaze usebenze lomtanakho engasebenzi. Yebo bengabe bekhona abanye omthwakazi abangathi thina sayithola labo beyizikhothamathe besidla imvuthu.”

UMnu. Felix Mafa, okubandla leCitizens Coalition for Change, uthi abantu abakholisa uzibuse ayisibo abalwa impi yenkululeko.

“Sitshayela ihlombe amaqhawe aletha ukukhululeka eZimbabwe i-political independence. Asingeke sithi konke kubi ilizwe labuya, ibandla elibusayo for 43 years aliselandaba lozulu sebekhohliwe ukuthi umbuso uvela ebantwini. Abalwayo bayahlupheka. Abantu abakholisayo yi-First Family labangane babo.”

FILE: Okwenziwa ngele Zimbabwe mnyaka yonke ngesikhathi kuthakazelelwa uzibuse.
FILE: Okwenziwa ngele Zimbabwe mnyaka yonke ngesikhathi kuthakazelelwa uzibuse.

Omunye wabasakhulayo ofundela ezokolima, uMnu. Pride Ndlovu, uthi inkululeko ibakhuthaza ukuthi basebenzise izandla zabo kwezokulima.

“Independence day itsho okunengi empilweni yami ngoba inika ilungelo lenkululeko yokuthi ngisebenzise umhlabathi wethu ngikhululekile njalo futhi iyisikhumbuzo segazi elachithekayo elabo khokho bethi ukuthi thina sikhululeke njalo sizincedise ngengabantu abanyama sithuthukise ilizwe lethu ngamabusiness atshiyeneyo njengokulima.”

EleZimbabwe selabuswa ngabantu ababili selokhu ilizwe lathola uzibuse ngomnyaka ka1980.

XS
SM
MD
LG