amalinks wokungena

Breaking News

EleBotswana Lithi Kumele Kuqhutshwe Ukhetho Olukhululekileyo Lonyaka eZimbabwe


EleZimbabwe selileminyaka engamatshumi amane lantathu lilozibuse. (Photo: Mqondisi Dube)
EleZimbabwe selileminyaka engamatshumi amane lantathu lilozibuse. (Photo: Mqondisi Dube)

GABORONE - EleBotswana lithi eleZimbabwe kumele liqhube ukhetho olungeladlakela njalo lube ngolukhululekileyo lonyaka uma lifisa ukukhanga osomabhizimusi bakwamanye amazwe ukuba bevule amabhizimusi atshiyeneyo.

Lokhu kwethulwe nguNkosikazi Gladys Mokhawa, umabhalane kahulumende wakwele Botswana obona ngezokudlelana lamanye amazwe, obeyisikhulumi ekade singumhlonitshwa izolo ntambana eGaborone ngesikhathi kunanzwa usuku lukazibuse weZimbabwe esigodlweni selizwe leli.

UNkosikazi Mokhawa uthe kuqakathekile ukuba iZimbabwe ibe lokhetho olukhululekileyo lonyaka uma ifuna ukuthi amanye amazwe adlelane lalo.

“Kahle ngithathe ithuba ukufisela abantu beZimbabwe inhlanhla ngesikhathi besiya vota. Silethemba lokuthi abantu beZimbabwe bazaqhuba lolukhetho okuzatshiya kungela kuthandabuza ukuthi sekuyisikhathi sokuthi amanye amazwe angene kubhizimusi lelizwe leZimbabwe.”

“Iqula leSADC liseZimbabwe sikhuluma nje njalo selikhiphe umbiko othembisayo ngemva kokuhlangana labazaphatheka kukhetho. Zizaba lokhetho olulokuthula njalo oluzangenisa inkokheli entsha ngendlela yombuso wabantu ngabantu.”

Kusenjalo, uMukonoweshuro utshele iStudio 7 ukuthi uhulumende kayali ukuthi ukuthakazelela uzibuse kuza ngesikhathi isimo somnotho singamanga kuhle. Kodwa uthi lokhu kudalwa yizijeziso zenotho ezetheswa eleZimbabwe ngamazwe angentshonalanga.

“Izijeziso zenotho seziyenze ukuthi inengi lentsha yethu liphume elizweni lizodinga ukuziphilisa. Akulamuntu ongabasola. Esikutshoyo yikuthi abantu bengakhohlwa lapho okulenkaba yabo khona.”

Kulabanye abantu abathi kabathakazeleli usuku lukazibuse ngenxa yobunzima obuse Zimbabwe. Omunye wentsha yeZimbabwe okade ekumbuthano wokuthakazelela uzibuse eGaborone, u-Icebile Malaba, uthi kunengi abakukhangeleleyo njengentsha ukuze kuthiwe bakhululekile.

“Inkuleleko ikhona ngoba kudala bekungekho ukuthi mhlawumbe singene kubhizimusi lokunye, kodwa siyakunanzelela ukuthi kwezinye inhlangothi asilayo inkululeko okumele sibe layo. Kodwa sithemba sizafika khona.”

Ocubungula ezombusazwe, uMnu. Zenzo Moyo, uthi kulutshwane okungathakazelelwa ngosuku lukonanza uzibuse.

“Abantu banjenje basabalele bagcwele umhlaba wonke kungenxa yokuthi lokho ababekulwela bekufisa ngenkuleluko akukayenzakali lalamuhla. Inkokheli eyafakwayo yiyo esayenza ukuthi abantu bebalekele ilizwe labo.”

Bekulabantu abatshiyeneyo edilini leli, abagoqela abaphathintambo bakwamanye amazwe abasebenzela kwele Botswana. Iziphathamandla zeZimbabwe leBotswana zisebenzise umbuthano lo ukuqonqosela ukuqakatheka kobudlelwano phakathi kwamazwe womabili.

XS
SM
MD
LG