amalinks wokungena

Breaking News

Bakhala Ngentengo Yempahla Ezitolo Ekhuphuka Phose Nsukuzonke


Abantu bakhala ngentengo yempahla ekhuphuka nsukuzonke
Abantu bakhala ngentengo yempahla ekhuphuka nsukuzonke

BULAWAYO - Uhlangothi olweZimbabwe National Statistics Agency soluveze ukuba intengo yempahla isiqonge ngesilinganiso sokwedlula itshumi ekhulwini -11,6% ngenyanga edluleyo kaMbimbitho.

Umuntu oyedwa usekhangelelwa ukuphila ngenkulungwane ezingamatshumi amabili lengxenye-ZWL$25 170. 00, ngenyanga, isuka kunkulungwane ezingaphezu kwamatshumi amabili-ZWL$22 561.

Amabhizimusi amanengi asethengisa impahla ngedola leMelika kumbe esebenzise intengo yesilinganiso somkambo owensitha. lntengo yokuthenga idola leMelika eyebhanga elikhulu eleReserve bank ngeviki ephelileyo ibifakwe ngaphezu kwamadola eZimbabwe ayinkulungwane-ZWL$1,033. Emkhambo owensitha idola leMelika belithengwa ngenkulungwane ezimbili zamadola eZimbabwe –ZW$2,000.

UMnu. Effort Ncube, umqondisi weNational Consumer Rights Association, ukhala ngobunzima obubhekane lozulu ngokukhuphuka kwentengo yempahla e Zimbabwe.

"Abantu bahlangene lobunzima obukhulu, ukukhwela kwentengo kwenza ukuthi behluleke ukuphila I Mpilo abakade beyiphila. Indlela asebesenza ngayo akade besidla kabili ngelanga sebesidla kanye. Impilo yakhona inzima kakhulu. O-school fees kuyahlupha,abantu sebesehlulwa yi rent. Kunzima ukuphila elizweni leZimbabwe."

UNkosikazi Mellisa Tshuma, isakhamuzi sakoBulawayo osebenzela uhulumende, uthi okudanisayo yikuthi iholo abalitholayo aleneli indleko ababhekane lazo empilweni.

"Ngendlela izinto ezikhwela ngayo ezitolo kunzima Kubuhlungu kithi esithola irtgs ngoba irate esetshenziswayo ayaziwa umuntu lomuntu ulerate yakhe .Nxa uthenga ngeUS kungcono kakhulu ngoba iprice ayitshintshi, lathi yikho silokhesilwisa ukuthi sithole iUSD kubengcono ukuphila kwethu ngoba ibond alisayenzi lutho.”

UMnu. Njabulo Ndebele, usomabhizimusi wakoBulawayo, uthi intengo zabo zilawulwa ngumkambo omnyama, ngaphandle kwalokho amabhizimusi angavala.

“Okwenzakalayo yikuthi imali yokuthi siwode siyithola phandle emkambo omnyama kungakho ke intengo zethu kufanele zilandelane lomkambo esithenga kuwo imali. Kumkambo kahulumende akutholakali imali, langaze ibe iphansi kodwa ayitholakali. Lokhu kutsho ukuthi intengo zethu kufanele zihambelane laphandle ukuze siqhubeke sisebhizinisini, singekela ukwenza njalo amabhizimusi ayavalwa abantu bengatholi impahla."

UMnu. Joseph Nkomazana, owenhlanganiso yeBulawayo Progressive Resident Association, uthi inengi leZimbabwe kalisebenzi okutsho ukuthi nxa intengo zikhuphuka inani labayanga liyakhuphuka ngokufanayo.

“Abantu abanengi kabasebenzi, so lokhu kubangela ukuthi abantu balambe ezindlini i poverty ikhwele. Kakukhangelwe ukuthi nxa intengo zikhwela kungenziwa njani, izakhamuzi ezinengi zi affected. Nxa kukhwela ama salaries ama civil servants yiwo asedala ukuba lentengo yempahla ikhwele, kuzaba nzima ebantwini."

Uhlangothi olwe Zimbabwe National Statistics Agency luthi isilinganiso sokukhuphuka kwentengo yempahla sikhuphuke phose ngokubili ekhulwini (2,3%) okutsho ukuba impahla ezikhangelwayo nxa kuhlolisiswa ukukhuphuka kwentengo ziqanse ngesilingaso esingaba ngokubili ekhulwini (2,4%)

Ekhuluma embukisweni wezamabhizimusi owe Zimbabwe International Trade Fair ngeviki edluleyo, umphathintambo wezemali, usikhwicamfundo Mthuli Ncube, uthe nxa intengo yokuthenga idola leMelika ingaqhubeka iqansa emkambo omnyama, uhulumende uzakhwengeza umthelo wokuboleka, i-Interest Rate, uyefika kumakhulu amabili ekhulwini (200%).

Ngomnyaka odluleyo i-Iterest Rate le, ike yafika kumakhulu amabili(200%), ngokuya kwesikhathi yehliswa yafika kukhulu lengxenye (150%). Okwakhathesi i-Interest Rate ikukhulu lamatshumi amane (140%).

XS
SM
MD
LG