amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Abanengi Kabasazi Kahle Isisekelo Sombuso Welizwe


Zimbabwe WOZA
Zimbabwe WOZA

Abatsha abanengi eZimbabwe kabalalwazi olujulileyo ngokumunyethwe yisisekelo sombuso welizwe esethulelwa uzulu ngomnyaka ka2013. Ingcwethi ezicubungula ezombusazwe zithi lokhu kwenza abatsha bakhanye bengabantu abangazihluphi ngokwenzakala elizweni labo.

Ezinye ingcitshi ezicubungula ezombusazwe zithi balutshwane kakhulu abantu abalolwazi ngogwalo lolu loba bekwazi mhlophe ukuba kulesisekelo sombuso welizwe esethulelwa uzulu ngomnyaka ka2013. UMqophi Ncube, osakhulayo ohlala koBulawayo, uthi abatsha abanengi kabalalwazi olujulileyo ngesisekelo sombuso welizwe ngoba babona engani yikuchitha isikhathi ukubala ugwalo lolu.

“Abanye bakuthola kungela ncedo ukuthi babe kwazi ngoba ngezinye izikhathi akubasizi. Into engakusiziyo awuvamanga ukuyisebenzisa. Ngakho inengi labatsha kabalandeleli lolugwalo. Kodwa kolunye uluhlu, kuleqenjana labatsha abakwaziyo ngokugcweleyo imithetho yeConstitution. Bebalutshwane kangako, kusalobunzima ukuthi kufinyelele kuye wonke umuntu.”

UNkosikazi Sandra Gama, obona ngenhlelo zonke kuhlanganiso esebenza lamankazana eyeGirls Table Zimbabwe, uthi amazwi asetshenziswa ekulobeni isisekelo sombuso kungaba yiwo enza ukuba abatsha bengabali ugwalo lolu oluqakathekileyo.

“Indlela iConstitution ebhalwe ngakhona iba nzima ukuthi abantu abatsha beyizwisise. Lokhu kwenza ukuthi bengazihluphi ngaso lesi sisekelo. Uyathola ukuthi ekucineni abantu abayizwisisayo njalo abayisebenzisayo, yilabo abanjengamagqwetha lalabo abasebenza kwezamalungelo abantu. Isimo lesi sitshiya abasakhulayo bengasenelisi ukumela amalungelo abo, ngoba kabamazi.”

UNkosikazi Thando Gwinji, umkhokheli wenhlanganiso esebenza labatsha eLupane leBinga, eyeYouth for Innovation Trust, ulombono ofanayo.

“Ulwazi oluthe xaxa mayelana lesisekelo sombuso luqakathekile kakhulu ukuthi ontanga babe lalo ukwenzela ukuthi bazwisise umthetho, benelise ukuzithuthukisa, njalo bazivikele lapho okuhlukuluzwa khona amalungelo abo. Okwakhathesi lulutshwane lolulwazi, okudala ukungalaleli imithetho, ubudlwangu-dlwangu lokungazi inhlelo zelizwe ezingathuthukisa ontanga.”

Loba ngomnyaka ka2018 uhulumende wethula isisekelo sombuso ngendimi ezilitshumi lasithupha ezikhulunywa okusemthethweni eZimbabwe, lokhu kukhanya kungancedanga kangako ngoba abatsha abanengi lokhu bengasazi isisekelo sombuso welizwe. UMnumzana Bekezela Gumbo, ingcwethi ecubungula ezombusazwe njalo okunhlanganiso eyeZimbabwe Democracy Institute, uthi kulezizatho ezintathu ezenza ukuthi ulwazi lwesisekelo sombuso lusilele kwabasakhulayo.

“Okwakuqala yikuthi abanye ontanga kabafundanga, ngakho abayenelisi ukubala okubhaliweyo. Okwesibili yikuthi njoba kungela misebenzi, abasakhulayo batholakala bengwava-ngwava, abanye bachapha imingcele bezama ukuphila. Kutsho ukuthi bahlala bebhizi, bayehluleke ukubala isisekelo sombuso. Kubuye njalo ukuthi lesi sisekelo masitholakale kalula emaphandleni ngendimi zasezabelweni.”

Omunye osakhulayo njalo osebenza lenhlanganiso yeNational Youth Development Trust, uSichelesile Mguni, uthi abatsha kumele beqakathekise isisekelo sombuso welizwe.

“Ngumlandu wawonke umuntu okwaziyo isisekelo sombuso wokuthi azise osakhulayo oseduzane kwakhe ukubana imithetho leyi iqakatheke kanganani. Masizameni njalo ukubhala lesi sisekelo ngendlela engekho nzima ukuthi ontanga basizwisise. Masibe kwazi ukuthi nxa sibhala ngesiTonga, umutsha waseBinga uzakuzwisisa na?”

Ugatsha olubona ngezemithetho luthi uhulumende wenza okunengi ekufundiseni uzulu mayelana ngesisekelo sombuso welizwe, okuhlanganisela ukufundiswa kwalolugwalo ezikolweni zemfundo yaphansi lenkundleni zokuxhumana ezefina leTwitter lezinye. UMnumnzana Methuseli Moyo, ocubungula indaba zabatsha njalo efundisa ekolitshini leNational University of Science Education, uthi ukuze isimo lesi silungisiswe, kumele imfundiso yesisekelo sombusazwe iqale kwabatsha.

“Masithi thina kuqalele esikolo sePrimary, befundiswa okulutshwane. Kuthi sebehamba besiya kuSecondary, lakumaUniversity, bebelokhu befundiswa ngesisekelo sombuso, njengokufundiswa okwenziwa zonke izinto. Umuntu wonke kumele abe kwazi ukuthi iConstitution ithini, noma esenzani. Ulwazi ngamandla. Nxa ungazi, kawula mandla ngoba amandla kumele uwathole entweni oyaziyo.”

Inhlanganiso eyeYouth Empowerment and Transformation Trust ilinganisa ukuba phakatha kwabatsha abahlanu, munye kuphela ololwazi ngesisekelo sombuso welizwe.

XS
SM
MD
LG