amalinks wokungena

Breaking News

Abokuza Batshelwa Ukuthi Abavunyelwa Ukuthi Bathengise Ezitaladeni zeGaborone


Fruit seller in Gaborone
Fruit seller in Gaborone

Lokhu kulandela ukuthi inhlanganiso yabathengisa okutshiyeneyo ezitaladeni ikhonone ngokuthi sokugcwele abokuza, inengi lingabeZimbabwe, ababathathela indawo.

GABORONE..............Ikhansili yedolobho leGaborone, ithi abokuza kumele basuke endaweni zokuthengisela ezitaladeni ngoba zibekelwe izizalwane zakweleBotswana kuphela.

Lokhu kulandela ukuthi inhlanganiso yabathengisa okutshiyeneyo ezitaladeni ikhonone ngokuthi sokugcwele abokuza, inengi lingabeZimbabwe, ababathathela indawo.

Inkokheli yedolobho leGaborone ikhiphe umbiko wokukhumbuza uzulu, ngomthetho ovimba abokuza ukuthi bathengise ezitaladeni. Lokhu kulandela imhlangano phakathi kwekhansili kanye labaphila ngokuthengisa, bona abakhonone ngokuthi sekugcwele abokuza endaweni zokuthengisela. Imthetho kweleBotswana ayivumeli abokuza ukuthi bathengise imphahla ezitaladeni.

Omunye oweBotswana okuhlanganiso yabathengisa okutshiyeneyo ezitaladeni, umnunzana Isaac Mokgwera uthi sebethwele nzima ngabokuza abangafuni ukusuka endaweni zokuthengisela okumele zithwathwe yizizalwane zeBotswana.
Uqhubeke ethi umhlangano wabo lekhansili uvumelane ukuthi kuqalwe ukukhitshwa abokuza endaweni ezitsheyeneyo zedolobho.

“Sesikhathele ngodaba lolu, kulabanye abokuza abalegunya lokusitshela ukuthi abayi ndawo, noma umthetho usegcekeni ukuthi akumelanga bebangisane indawo zokuthengisa labantwana basekhaya.”

Owenhlanganiso yeZimbabwe Community kweleBotswana, umnunzana Cephas Tshuma, uthi umthetho okhona ngabokuza, ikakhulu abalamaphepha, kawuzwisiseki.

“Isinqumo lesi ngibona ukuthi kasisebenzi. Inengi labantu kade besebenza belamabhizimusi kumbe umsebenzi, kodwa sebalahlekelwa. Balamaphepha okuhlala elizweni, kumele babhadale ama rent.”

Abalimi emhlubulweni weGwanda, abafana lomnunzana Rodwell Moyo, bathi udubo lokuntshontshwa kwenkomo kade selulubi kakhulu.

“Ngibona lokhu akuhambi kuhle. Indawo isingeyomuntu wonke. Angeke umuntu abuye azothengisa phambi kwendlu ohlala kiyo, okumele uyikhokhele indleko zayo. Angiboni kumele kusebenze njalo.”

Abanye abeZimbabwe abafana lomnunzana Ntokozo Thebe bathi insiqumo lesi siyazwisiseka njalo kade sivele sikhona kuluhlu lwamabhizimusi abekwele abeBotswana kuphela.

“Kuzalimaza, kodwa vele kubhaliwe ukuthi imsebenzi le kayisiyo yethu. Ngesikhathi seCovid, umongameli Masisi ukhulume kakhulu ukuthi amatafula ngawaBatswana. Uma ikhansili isikhulumile akula ukuthi singathini?”

UThebe uthi ngitsho lase khaya eZimbabwe akungeke kube kuhle ukuvulela noma ngubani ukuthi athengise ezitaladeni.

"Lakithi singavuma njani ukuthi umuntu waphandle abuye azothengisa. Mina ngithi kumele sithobele umthetho."

Kungekude, eleBotswana labika ukuthi ingatsha ezinengi, ezifana lokubhaka, ukutshaya izitina, umsebenzi wokubaza kanye lokugezisa izimota, usongezizalwane zakhe kuphela abokuza bengavunyelwa.

Lokhu kulimaza inengi eleZimbabwe eliphila kakhulu ngayo limsebenzi, ngoba leyema wofisini amathuba akhona aya encipha ukuthi abantu bethole amaphepha okusebenza ama work permit.

Imsebenzi elokhe isatholakala kangcono ngeyokusebenza emapulazini, amaphepha okusebenza elokhe esaphuma lula.

Forum

XS
SM
MD
LG