amalinks wokungena

Breaking News

Uyahlupheka oweZimbabwe Owaqumeka Isandla Sanyamalala eBotswana


Thulani Moyo
Thulani Moyo

GABORONE - Esinye isizalwane sase Zimbabwe esihlala kwele Botswana, uMnunzana Thulani Moyo, owaqumuka isandla esemsebenzini, uthi ubhekane lobunzima, ezama ukuthola inhlawulo yokulimalela emsebenzini, njalo usephila nzima engasenelisi ukwenza imisebenzi enzima.

UMoyo wayesebenza enkampanini yokutshaya izitina eKalahari Bricks lapho athi waqumeka khona isandla ngesikhathi egezisa umtshina esemsebenzini kule inkampani.

Kodwa uthi waxotshwa kabuhlungu umsebenzi ngowayemqhatshile odabuka kwele China.

“Ngalinyazwa ngumtshina. Ngangisebenza ukugezisa imitshina, yiwo owangiqumayo. Ngemva kwalokhu kwathiwa ngisebenze njengomuntu olindayo ebusuku. Kwathi ngokuya kwesikhathi owayengiqhatshile waqala ukuthi ngiyamtshontshela.”

Uyakhala uThulani Moyo
Uyakhala uThulani Moyo

UMoyo uthi usephila nzima njalo udinga indlela udaba lolu olungaphethwa ngendlela emsuthisayo. Uthi lesandla esaqumekayo lokhe kuze kube nalamuhla kasitholanga isandla esaqumekayo.

“Isandla asikho. Ngabuyela esibhedlela ukuyabuza ukuthi kanti isandla sami sikuphi. Odokotela bathi isandla asibuyanga ngesikhathi ngilethwa esibhedlela kungakho kungcono ngibuze owayengiqhatshile, laye ongazange angiphe impendulo esuthisayo.”

Ngenxa yokungabi lesandla sokudla, uMoyo uthi impilo ilukhuni okwakhathesi ephila ngokuthengisa amagabha otshwala ahamba ewadobha emabhawa.

“Ngiphila nzima. Sungithola ngizula ezitaladeni ngiphila ngokuyathengisa kuma scrap yard. Ngiyaludinga sibili uncedo.”

Isihlobo sikaMoyo, uMnunzana Mzwakhe Moyo, uthi bafuna ukubona udaba lolu lusiya emaphethelweni ngendlela esuthisayo ngokomthetho.

“Akusithokozisi okwenzakalayo. Kukhanya ababemqatshile babemncidezela, besithi abazi ukuthi walimala njani.”

Kulabe Zimbabwe abahlala eGaborone, abafana loMnunzana Thulani Moyo Mageza abazama ukuphathisa uMoyo ngodaba lwakhe.

“Ngangisithi njengoba impilo isinzima la, kungcono ngimphathise ukuthi abuyele ekhaya, kodwa kukhanya usaselethemba lokuthi kungacina kumlungele athole usizo kulowo awoyemqatshile.

UNkosikazi Nomsa Nkomo, oweqembu elibizwa ngokuthi Dorcus elingaphansi kweSonto yeSeventh Day Adventist, uthi bayazama ukuphathisa lapha laphaya ngokufana lokudla, kodwa bathi akweneli.

“Siyamnika ibhasikiti yokudla ngenyanga ukuthi kumphathise noma izandla zimfitshane. Indlela ayiyona siyafisa ukuthi ngabe siyamnika okudlula lapho.”

UMoyo waphanyeka udaba lwakhe kuwofisi yommeli weZimbabwe eBotswana, yona eyaloba incwadi ilobela ugatsha olubona ngendaba zezisebenzi ukuthi uMoyo athole usizo ngaphansi kohlelo lwe-workers compensation.

Kodwa ugatsha olubona ngezisebenzi lusalinde impumela yodaba luka Moyo, olwaphanyekwa kugatsha lweDepartment of Labour.

Udaba lukaMoyo kanye lowayemqatshile lukhangelelwe ukungena emthethwandaba ngayonale iviki.

Forum

XS
SM
MD
LG