amalinks wokungena

Breaking News

IZimTrade Izama Ukukhanga AbeBotswana Ukuba Bevule Amabhizimusi eZimbabwe


ZIMTRADE EXPO IN BOTSWANA
ZIMTRADE EXPO IN BOTSWANA

GABORONE - Inhlanganiso ebona ngokukhuthaza ukusungulwa kwabamabhizimusi eZimbabwe eyeZimTrade ibambe umhlangano ngoLwesine ebulenjini labeBotswana abafisa ukuvula amabhizimusi elizweni. Emhlanganweni lo kuvele ukuthi abamabhizimusi abafuna ukukhipha inzuzo elizweni, kumele batshiye eyinye ingxenye yayo elizweni, kukanti eleBotswana lona lithi alilamigoqo enjalo.

Abangene lumhlangano abangaba ngabantu abedlula ikhulu lengxenye (150) batshelwe ukuthi kulamathuba amanengi kwabafuna ukuvula amabhizimusi kweleBotswana kanye laseZimbabwe kumbe ukutshala imali kwamanye amabhizimusi avele ekhona.

Umqondisi we ZimTrade koBulawayo, unkosikazi Jacqueline Nyathi uthi uthi ukusebenzelana kwezamabhizimusi phakathi kweZimbabwe leBotswana lokhu kuqina, kulandela ukuphanjaniswa kwalumsebenzi ngesikhathi seCovid-19.

Inombolo zitshengisa ukuthi iZimbabwe ingenise imphahla ebiza amadola aweMelika angaba yizigidi eziphose zifike amatshumi amane (US$38million) ngomnyaka ka 2021, iqonge phose okuphindiweyo kuqathaniswa lomnyaka ka 2019.

Kodwa kwabanye lokhe kulokukhathazeka ukuthi kuleminye imigoqo emthethweni eyeZimbabwe engalahla phansi imizamo yenhlanganiso ezifana leZimTrade ukukhanga abamabhizimusi.

UNkosazana Felister Chikandiwa owenhlanganiso yeZimbabwe Investment Development Agency (ZIDA) uthi imthetho iyavumela ukuthi abamabhizimusi bakhiphe inzuzo elizweni.

Kodwa kulabo abathengisa imphahla phandle kwelizwe, uhulumende uthatha eyinye yengxenye yenzuzo esingaba yisilinganiso sokungamatshumi amabili lanhlanu ekhulwini-25%) yenzuzo iyimali yelizwe, kuthi owebhizimusi athathe ukuseleyo.

“Kulemithetho ekhona enganqabeli ukuthi ukhiphe imali yakho uma ibhizimusi lakho lisemthethweni. Kodwa uma ukhiphe imphahla wayayithengisa phandle uthola 75% kukanti uhulumende athathe i25% ngemali yakwamanye amazwe.”

Okade ekhuluma emele inhlanganiso ebona ngokukhanga abamabhizimusi kweleBotswana, eye Botswana Investment and Trade Centre, umnunzana Temo Ntapu uthi ilizwe lakhe lisahleli, isilinganiso sokuqonga kwemphahla sisephansi.

“Njalo okumele sikunanzelele yikuthi thina asila mithetho phezu kokuthola imali yakwamanye amazwe esithi yiforeign currency controls.”

Omunye wabangene lumhlangano, umnunzana Cephas Tshuma njalo elilunga lekhomidi eyeDiaspora Policy uthi kunengi abakufundileyo kodwa kukhona njalo okumele kuchasiswe kabanzi uma umuntu efuna ukuyavula ibhizimusi ekhaya.

“Bakubeke kuhle ikakhulu abe ZimTrade labe Botswana Investment Trade Centre, kodwa engibona efuna ukulandelelwa ngeye ZIMRA ngoba emngceleni lapho akulula uma abantu befuna ukuvula ama bhizimusi.”

UTshuma uthi amathuba akhona kodwa kufuna indlela yokuwalandelela. Uthi okuqakathekileyo yikuthi abantu bananzelele ukuthi kungaphi lapho abangabuyelwa khona.

“Ungakhangela ukuthi lapha kulemali uyasuka uyethulela imali lapho okungelalutho khona. Kumhlangano amazwe athengisa afuna ukuthengisa kodwa kumele kube kuwe ukuthi ubone ukuthi kuyini okungakusebenzela.”

Kulo kukhathazeka ukuthi eleZimbabwe aliniki isiqiniseko esisuthisayo ikakhulu kukhangelwe ukungahlaliseki komumo wezombusazwe lezomnotho, njalo lohlobo lwemali yamaRTGs engasathenjwa ngabanengi ikakhulu abamabhizimusi bengasayamukeli kanye lengatsha zikahulumende.

Kodwa umhlangano walamuhla uqinise ukuthi kulamathuba amanengi amazwe angasebenzisana khona.

EleBotswana lihambisa kakhulu isawudo kweleZimbabwe, kuthi lona lithole ikakhulu okokwakha kanye lokokulima kuvela ekhaya.

Forum

XS
SM
MD
LG