amalinks wokungena

Breaking News

ENkayi Bakhala Ngokukhuphuka Kwentengo Yempahla Nsukuzonke Lokuswelakala Kwemisebenzi


Stanley Sikhosana
Stanley Sikhosana

NKAYI - Abantu abanengi eNkayi esabelweni seMatabeleland North bakhala ngentengo yempahla ekhuphuka phose nsukuzonke kanye lesivuno esingatsho lutho lonyaka. Bathi umangoye uselala eziko.

Izakhamizi lezi zithi zithwele nzima ngoba akulamisebenzi eZimbabwe njalo lonyaka kabatholanga isivuno esihle. Zithi isimo lesi sengezwa yikugugudeka kwedollar leZimbabwe okwenza intengo yempahla ikhuphuke phose nsukuzonke. Bakhala njalo ngokusetshenziswa kwedollar leMelika elizweni, besithi kalibambeki. UMnumzana Stanely Sikhosana, ohlala esigabeni seTohwe, uthi ngezizatho lezi, sebesehluleka lokuthenga amabele kanye legwayi lokwehlisa ulaka.

“Sesiluphele.Siyaswela ngitsho icent. Siyabhema, kumele sigayise, akulamali. Izitolo lentengo zakhona adlubhedu ngoba amafutha bathi US$5 abanye bathi US$4, itshukela US$3, kuthi ngabe uhulumende uyakukhangela lokhu afake iprize control ngoba siyagandwa.

Isitolo eNkayi esabelweni seMatabeleland North
Isitolo eNkayi esabelweni seMatabeleland North

Nkosikazi Sibongile Lubambo, odabuka eMathetshaneni, uthi konke nje emavikilini akusathengeki.

“Besifisa ukuthi ngabe kuyehla sithenge kuhle ngoba kakuthengeki loba uhlezi ekhaya akuhambi kakhe. Asivunanga kuhle njalo, izulu laqalisa kuhle safaka inhlanyelo, kodwa akusasicacelenga kuhle ngoba akulalutho emasimini, asisakwazi lokuthi singenza njani lonyaka.”

UMnunzana Sithelo Mpofu laye ukhala ngentengo lesivuno esiphansi lonyaka. Uthi uhlupho lolu selubangelwe njalo yikusweleka kwabancedisa isigaba lesi ngokudla abagoqeka iWorld Food Programme eyasuka endaweni le kunyanga ezedluleyo.

“Indlala inengi ebantwini ngoba khathesi sesibolekana izimpumphu umuntu ehluleke ukubisela, abanye belemuli kodwa kabatholanga lona igokoko, ubone ukuthi kalandlela angakubhadala ngayo. Lentengo iyala sibili oCooking Oil, susidla indumba, oqedudubo bonabo kungelamafutha.”

UMnumzana Evans Masuku, usomabhizimuzi eNkayi, uthi udubo lolu lwengezwa yikusweleka kwamathuba emisebenzi.

“Ukuze uthole umuntu ehambahamba ethengisa kumbe ezothenga kithi uyabesebenze kwenye indawo, lakho wasebenzela ukutshaya izitina, kumbe egamulile kumbe wabanda inkuni ngama US$5 sekuthiwa yimali njalo amashop ethu manengi sithengisa okufanayo uthole uthengelwa okukodwa ngelanga.”

Abathengisa impahla etshiyeneyo bakhala ngokuswelakala kwemali
Abathengisa impahla etshiyeneyo bakhala ngokuswelakala kwemali

Ukhale njalo ngokuthi indawo ezinengi lapho abawoda khona kazisathathi amabond notes njalo kwabathathayo, intengo yakhona iba phezulu kakhulu.

UNkosikazi Siphathisiwe Mabhena, othengisa emavinkilini akoMvubu, uthi ngabe kuyavuma uhulumende avume kusetshenziswe idollar leMelika ukuze kuvuselelwe amabhizimusi abo aqala ukubhidlika ngomnyaka ka2019.

“Sokudula ama wholesale khathesi, njenge Ecocash iyabe iphezulu kakhulu imali yakhona nxa uwoda lanxa uyithwele ngefoni uyabe ufana lokuthi awulamali.”

UMnumzana Masuku uthi uhulumende kumele avezele uzulu amathuba emisebenzi kanye lokwebolekisa osamabhizimusi imali zokuthenga impahla.

“Sifisa ukuthi nxa kungaba lama loan siyenelisa ukuyaboleka imali ku government sigcwalise amashop okuthi uzathengisa three months ungawodanga njalo ngesikhathi uthengisa ungathola iprofit engabhadala leyo mali oyabe uyikweredile.”

UNkosikazi Sithembiso Nyoni, okhokhela uhlangothi lukahulumende olubona ngamabhizimusi athuthukayo olweSmall and Medium Enterprise Development, uthi zinengi inhlelo zokuthuthukisa ikakhulu abesifazana.

“Zinengi imali abangazinikwa enye ngeye Women’s Bank, enye ngeye Zimbabwe Community Development Bank eyinye ngeye Women’s Development Bank, sonke zontathu lezo ziyancedisa omama lamacommunities.”

Abacubungula inhlelo zikazulu babika ukuba inengi lezizalwane zeZimbabwe kazilamisebenzi, ikakhulu abatsha.

Forum

XS
SM
MD
LG