amalinks wokungena

Breaking News

Babhekane Lodubo Lwamanzi eGwanda North


Gwanda water woes
Gwanda water woes

GWANDA --Izakhamizi zenyakatho yeGwanda eWinlock sezikhala ngodubo lwamanzi osekudale ukuthi zihambe imango emide zisiya esdinga emifuleni lalapho okulezibhorane khona. Ukungalungiswa kwamadamu adilikayo kanye lokugcwala kwawo itshebetshebe sekudale ukuthi amanye awo engenelisi ukugcina amanzi amanengi lalapho izulu line kuhle.

Lanxa ukungani kuhle kwezulu okubangelwa yikuguquka komkhathi, iclimate change, udubo lokusilela kwamanzi emihlubulweni eminengi yeMandebeleni lubikwa soluqeliswa layikonakala kwamadamu amanengi angalungiswayo ngemva kokudilika kanye lokwandelwa kwalawo asebenzayo ngoba enathisa abantu kanye lezifuyo.

UMnu Zwelithini Gabula uthi sebelohlupho olukhulu ngamanzi ngenxa yokungani kuhle kwezulu osekudale ukuthi omama batshone bemi ngezinyawo.

“Okukhona yikuthi amanzi aphange atsha kuzifula lezifudlana kanye lasemthonjeni ebesisikha kiyo amanzi sokulethe uhlupho kakhulu kuzifuyo lasebantwini nje jikelele, uzafica ukuthi ilanga likamama kusukela ekuseni kusiyafika emini uchitha lesosikhathi edinga amanzi , kufuqwa ngamabhara kudonswa ngezinqola abanye bathwala ngamabhasikili silohuluoho oukhulu ukuthi inyamazana zikamlimu sezithwele nzima siyaloyisa ke ukuthi uhulumende asigebhele imgodi ukuze abantu bathole amanzi bengayanga khatshana.”

UNkosikazi Julieth Nkiwane oyisiphathamandla senhlanganiso emela amalungelo abomama eye Women Development Association of Zimbabwe iWODAZ uthi uzulu wonke nje eGwanda North ubhekane lodubo lwamanzi.

“IGwanda North iyahlupha amanzi ngoba nxa ungasuka lapha uye eNkashe uyeSilikwe ibhanti lonke leli eleGwanda North ayahlupha, lapha eSitezi ahlupha kakhulu lakho abnatu bayahamba umango ongamakhilomitha ayisitshiyangalombili eSitezi kukhona lapho ohamba amakhilomitha ayisikhombisa usiyafika kuTuli.”

Uqhubeke ethi udubo lolu soludale ukuthi abalezinqola bawathengise ngemali ephezulu.

“Ungathi uyathenga amanzi inqola sezihamba R80 ngedrum ukuthi uwathole nxa ungelamanzi awula notho nxa ungela manzi awula mpilakahle ngoba ukuze yonke into ibekhona kumele ubelamanzi , abantu bafuyile balembuzi balamadonki abala manzi.Kumele uyedinga okunatha uphinde uyedinga awezifuyo.”

Gwanda water woes
Gwanda water woes

UNkosikazi Siphathisiwe Nkala oyisakhamuzi seSelikwe Gwanda North uthi umango abawuhambayo, mude kakhulu ukuyadinga amanzi.

"Umfula ongaba yi5km ukuya 5km ukuphenduka njalo khonale emfuleni sekutshona kakhulu, thina esigabeni sakithi eSilikwe vele amanzi kawakho ngitsho esikolo, ekilinika akula manzi kuluhlupho olwaziwayo, bake bazama abeWorld Vision ukuthi basigebhele imigogi kodwa kwehlula bathi vele indawo yakithi ayilamanzi, sinatha lenkomo lamadonki."

Ekhuluma kunsukwana ezedlulileyo emhlanganweni webandla leZanu PF wokukhankasela ukuthola usekelo kukhetho, eBulilima, umphathintambo obona ngezenzakala eZansi yemaNdebeleni uMnu Abedinico Ncube ubikele uMongameli Emmerson Mnangagwa ukuthi ukusilela kwamanzi ngolunye lwenhlupho ezibhekane lozulu kulesi sabelo.

“Nxa usuka eGwanda usiya eMaphisa kwakuthwe uzafakwa ithara kodwa kuze kufike lesisikhathi susetshenzwe 6km akulalutho olwenzakalayo, zinengi izikhalazo engingazifaka kodwa ngenxa yesikhathi, amadamu lama irrigation lawo avuselelwe.”

Inengi lamadamu akulumhlubulo wezansi yeMandebeleni adilika ngesikhathi sezulu lesiphepho seCyclone Eline. Lawa ngagoqela eleGungwe elilokhu lingakalungiswa lalamhlnaje kungenani lokuthi sekuleminyaka leminyaka labhidlika. Kuthi umsebenzi wokwakhiwa kwedamu leTuli – Manyange sekuphinde kwamiswa njalo ngenxa yokuswelakala kwemali.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:59 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG