amalinks wokungena

Breaking News

Amnesty International: Uhulumende kaMnangagwa Uncindezela Kabuhlungu Abantu eZimbabwe


ZIMBABWE-POLITICS/
ZIMBABWE-POLITICS/

JOHANNESBURG - Inhlanganiso elwela ezamalungelo oluntu emhlabeni jikelele eyeAmnesty International isiyethule ukukhathazeka ngokuqonga kokwephulwa kwamalungelo oluntu eZimbabwe ngesikhathi kulungiselelwa ukhetho.

Embikweni owethulwe yiAmnesty International lamhlanje, linhlanganiso ithi ikhathazekile ngokuqhubeka kukahulumende weZimbabwe esephula amalungelo oluntu.

Osaphethe isikhundla somqondisi wale inhlanganiso ezansi yezwekazi leAfrica, uNkosikazi Vongai Chikwanda, utshele iStudio 7 ukuthi ukwephulwa kwamalungelo oluntu eZimbabwe yimbali esegcekeni selokhu uMongameli Emmerson Mangagwa wangena esihlalweni.

“Sekuleminyaka emihlanu uhulumende weZimbabwe eqhubeka esephula amalungelo oluntu. Kantike nguye okufanele abone ukuthi amalungelo abantu okwethula imibono lokubuthana ayahlonitshwa.”

Linhlanganiso ithi ngesikhathi kulungiselelwa ukhetho amabandla aphikisayo aqhubeka esalelwa ukuqhuba eminye imihlangano yawo. Ithi njalo kusetshenziswa udlakela ukuchitha imibuthano kanti labo abasola uhulumende ngokwenza lokhu baphathwa njengezigebenga.

Ithi ikhathazekile njalo ngokuhlukunyezwa lokubotshwa kwentathelizindaba, amalunga amabandla aphikisayo, abalweli bamalungelo oluntu kanye labanye abafuna ukusebenzisa amalungelo abo ngokugcweleyo.

Isola njalo umthetho osanda kwethulwa iPatriotic Bill isindi uncindezela ilungelo labantu lokusola uhulumende.

Umgcinisihlalo webandla leCitizens Coalition for Change kweleSouth Africa, uMnumnzana Trust Ndlovu, uthi kalivikeki elikhulunywa yinhlanganiso yeAmnesty International.

Kumanjenje sikhuluma kanje sinabantu abebezama ukuthi bakhulume umbono wabo ubaba onjengoNgarivhume lobaba uJob Sikhala uhulumende waphendula ngendlovu ayiphendulwa wabopha wabavalela emajele. Ifreedom of expression ayikho ungakhulumanje ungahle uvalelwe.”

Intathelizindaba yeZimbabwe njalo ehlaziya ezombusazwe, uMnumnzana Mxolisi Ncube, uthi kunzima ukuthi ukhetho kuthiwe lukhululekile nxa ukwephulwa kwamalungelo abangavumelani lohulumende kulokhu kuqhubekela phambili.

“Lanxa ukhetho lungenziwa kungazange kube khona lokhu okuthiwa yirigging kodwa nxa kube lodlame kucina impumela yokhetho ingahlonipheki kucine kusiba lensolo ezinengi zokuthi kungabe kukhona okwenzakeleyo okwenziwe ngasemnyameni okunjengo kuqila lokwethuselwa kwabantu bacine bevotela umuntu abangamthandiyo.”

Umqondisi wenhlanganiso elwela amalungelo eyePhoenix Foundation, uMnumnzana Dumisani Nleya, uthi kudinga ukuthi umhlaba ungenele ukhetho lungakaqali.

“Sicela ama association afana labo SADC ukuthi akhuze igovernment yaseZimbabwe, uhulumende waseZimbabwe ukuthi angakwenzi lokhu ngoba kwenza ukuthi ama elections engakhululeki.”

Imizamo yokudinga ukuphawula kwesikhulumeli sikahulumende umnumnzana Nick Mangwana kayizange iphumelele lobanje imibuzo ifinyelele kuye wabuzanje kuphela ukuthi ucingo esimthumele kulo imibuzo ngohlelo lokuxhumama olweWhatsApp siluphiwe ngubani.

Kodwa-ke enkulumeni esanda kwethulwa ngumongameli Emmerson Mnangagwa ngesikhathi ekhuluma labamabhizimusi ezokwenjiwa asakhulayo ekupheleni kwenyanga ephelileyo eGweru, uthe iZimbabwe lilizwe elikhululekileyo kakhulu njalo akekho ongafundisa iZimbabwe ngokuqhutshwa kombuso okhululekileyo. Uqhubeke wathi labo abafisa kube lodlakela ekhethweni oluzayo abasoke balubone wathi kuzaqhutshwa ukhetho olukhululekileyo eZimbabwe.

Forum

XS
SM
MD
LG