amalinks wokungena

Breaking News

IHigh Court Ithi Akumelanga Amalunga eCCC Encintise Kukhetho Oluzayo koBulawayo


UMnu. Nelson Chamisa labalandeli bebandla eliphikisayo eleCCC. (Photo: VOA)
UMnu. Nelson Chamisa labalandeli bebandla eliphikisayo eleCCC. (Photo: VOA)

MARYLAND - Idale leHigh Court selinqume ukuba amalunga ebandla leCitizens Coalition for Change akumelanga encintise ukhetho lwamalunga edale lephalamende koBulawayo ngoba baphuza ukuphanyeka amaphepha abo eNomination Court ngoNhlangula.

Ibandla leCCC lithi lizaphanyeka udaba lolu eSupreme Court.

Isinqumo senziwe nguMantshi uBongani Ndlovu, obemelwe nguJustice Nokuthula Moyo, othe kusobala ukuthi abameli beCCC labamanye amabandla baphanyeka amaphepha abo isikhathi sesitshayile ngakho-ke kumelwe bangancintisi kukhetho oluzayo.

Lokhu kukhomba ukuthi umphathintambo wezemali, uSikhwicamfundo Mthuli Ncube, ulakho ukungena kudale lephalamende engancintisanga eCowdray Park kanye loMnu. Raji Modi eBulawayo South.

UMnu. Nqobizitha Ndlovu ligqwetha ebelimela abalitshumi lambili abamangalela amalunga eCCC ngokuphanyeka udabo lolu emthethwandaba waphezulu. Ujabulele okumangalisayo.

"Indaba le asondaba yombangazwe abantu esibameleyo bathe besiza kithi bafaka kwabasobala ukubana bona isikhalazo sabo ngesokuthi umthetho lo esithi yi electorate Act awulandelwanga kuhle ngoba unominating officer ngalelo langa wathatha wamukela amaphepha ama nomination papers yona icourt isivalile after 4pm. Indaba yonale isecourt ngitsho le judgement akulani lezombangazwe kodwa kumayelana lezokhetho.

Eyinye inkokheli yeCitizens Coalition For Change koBulawayo, uMnu. Sengezo Tshabangu, uzonde kabi ngesehlakalo lesi esithi umkhokheli webandla lakhe, uNelson Chamis,a nguye owadala loluhlupho.

"Saphuziswa ngenxa yokuthi kwakutshintshwa ama signatures. Lapha ngisola yena ngani ngoba nguye ucare taker. Kuzamele asitshele ukuthi uzabusa njani ilizwe kungela Bulawayo. Ukwenze lokho ngabomo kanti yindaba kwenzakale koBulawayo kuphela kungenzekalanga kwama iziqinti. Kuzamele asitshele njengamalunga akhe ukuthi ukwenzenjani, we need answers"

Omunye laye okhitshiweyo ukuthi ancintise ngumsekeli kamongameli webandla leUnited Zimbabwe Alliance, uMfundisi Frank Mhlanga, obencintisa eBulawayo North kubameli bedale lephalamende. Usebuhlungwini obokhulu.

"Bangikhuphile lami yingcekeza nje yidoti kuyayangisa lokhu, kuyayangisa kakhulu ukuthi singaphiwa ifair play fair ground, ayikho fair into eyenziwayo, its very unfair.

Igqwetha lika Mfundisi Mhlanga lichasisa ngesinqumo sikaMantshi.

"Silusizi nge judgement esiyiphiwe yi court namhlanje, ibizo lika Frank Mhlanga kuthiwe lona akumelanga lifakwe emaphepheni ama candidates ama elections ka 2023. Okwamanje sisamelele ukubala ijudgement ngokugcweleyo ukuze sibone ukuthi sithatha siphi isibanga esilandelayo.

UNkosazana Fadzayi Mahere, isikhulumeli sebandla leCCC, uthi bazaphanyeka udaba lolu edale leSupreme Court ngesiphangiphangi.

Kasenelisanga ukukhuluma ngodaba lolu labakubandla leCCC asebekhitshwe kukhetho lwamalunga edale lephalamende bemele ibandla leli.

Kudaba olufanayo, idale leSupreme Court lilahle isicelo sika Nkosazana Linda Masarira esokuthi kumele ancintise kukhetho luka mongameli. Wamiswa ukwenza lokhu kulandela okwethulwa yikhomishini yeZimbabwe Electoral Commission eyathi waphuza ukuphanyeka amaphepha akhe eNomination Court.

Kusenjalo, umthethwandaba weHigh Court eHarare namuhla ulahle udaba lweCCC lapho akade bezama ukuvimba abancintisa besebenzisa igama lalelobandla bengakhethwanga olwama double candidates.

UMnu. Tinashe Zindo, ligqwetha ebelimele abalitshumi lanye- 14 okuthiwa ngama double candidates.

"Yisinqumo esiqondileyo nxa sikhangele ukuthi umthetho uthini. Umthetho uyikho khonukhu, akusebuyeleki emuva njalo akutshintsheki

Eyinye inkokheli yebandla leCCC, uMnu. Jameson Timba, usola isinqumo lesi.

"Kusobola ukuthi indaba zombusazwe kumele zilungiswe ebhokisini ngokuvota. Esingasoze sikuvume yikuthi lobambani kumbe ngumthetho wokhetho kumbe lidale lenkantolo lisikhethele abameli."

Igqwetha elihlaziya ezombusazwe, uMnu. Kucaca Phulu, uphosela umbono wakhe.

“Baphuzile ukuletha amaphepha abo e nomination court ngakho sebephumile ekhethweni okutsho ukuthi ibandla le Zanu-PF selizangena ligijima ngoba abantu asebe opposer ngabantu abangela ma party amakhulu anga contester okuzwayo. Abantu abazinuke amakhwapha sibone ukuthi kuphambaniseke ngaphi ukwenzela ukuthi kusasa ngoba phela ule 2 weeks yoku fayila amaphepha. Ukufayila nge last minute sesibonile ukutho yinto enzima okungamelanga siyikhuthaze kusasa.”

Ibandla leZanu-PF lalile ukukhuluma ngesinqumo lesi kodwa izimota zabo ziyabhoda bhoda edolobheni koBulawayo betshitshimba bethi sebenqobile.

Forum

XS
SM
MD
LG