amalinks wokungena

Breaking News

Abesifazana Bathi Bafuna uHulumende Ozaqakathekisa Indingeko Zabo


Zimbabwean women on elections
Zimbabwean women on elections

Abesifazane abazavota kukhehto lukamhlaka 23 Ncwabakazi, bathi bafisa uhulumende ozangena embusweni abe ngozaqakathekisa indingeko zabo ezigabeni ezitshiyeneyo zempilo ezigoqela ezempilakahle, ukuvuselela umnotho, ezokutholiswa amanzi ahlanzekileyo, ukuhlanzeka kwendawo abahlala kizo, ezemfundo lokunye.

Abesifazana laba bathi abamabandla ezombusazwe bahlezi bethembisa izulu lomhlaba sikhathi sonke lapho kusakhankaswa kodwa kube yinto engafezekiyo lapho sebebumbe uhulumende.

Unkosikazi Vinah Ivy Moyo wasemzini weKuwadzana yena ophila ngokuthengisa uthi ulethemba lokuba kuzofezeka lokho okuthenjiswayo lapho sekulohulumende omutsha.

“Ma kungaba liqiniso, ukuthi bazasilungisela, kungasijabulisa lakho njalo. Silabazukulu esibagcinayo, ngilabazukulu intandane eziyi 5 engizigcinayo engifisa ukuthi ziye esikolo zale zisiya esikolo. Loba mina ngingafundanga kodwa bona bamele baye esikolo.”

UNkosazana Ellen Shiriyedenga, umsekeli kanobhala wohlangothi olubona ngezokhetho kubandla leCitizens Coalition for Change uthi abebandla lakhe bazinikele ukusebenzela abesifazane, abaswelayo kanye labakhubazekileyo.

“Nxa sikhangela elizweni ukuthi i-Social Services yethu ayisayenelisi ukuncedisa laba abadubekayo, okumqoka yikuthi bathole amathuba afana labesilisa njalo bephiwe amathuba owokuthi bayakwanisa ukwenza imisebenzi yabo yezandla ezabanika imali kulokutshona bengabacelayo imali kumbe bemelele uhulumende ukuthi abanike imali.”

Umqondisi obona ngokwethulwa kwemibiko kuZanu PF, umnumzana Farai Marapira uthi uhulumende webandla lakhe uhlezi esebenzela ukuthuthukisa amathuba abesifazane lozulu nje jikelele.

“Ngicabanga ukuthi inkokheli kumele ifunde ukukhulumisana labantu, iziphendulele ngokwayo. Lezi yizo izinto abavotayo abazibhekileyo.”

Isikhulumeli sebandla le Labour Economists and Afrikan Democrats (LEAD) uNkosikazi Rosline Gwese uthi lokho bekungafezeka ngabe bekulabesifazane abanengi abancintisayo kukhetho lwalonyaka.

“Umuntu wonke ongumfazi kavotele umfazi whether ngoweZanu Pf kumbe ngowe CCC kumbe ngoweMDC kumbe ngoweLEAD, umuntu ongumfazi kuphela, umuntu wonke ongaba ngumfazi, asivoteleni abafazi ngokuthi out of 11.1%, abafazi laba futhi kungaluza abanye, angithi uyabona ukuthi i-number yabantu abangabafazi iyabe lokhe isiba nlutshwane. Yikho esikuyalayo khonokho sithi thina abafazi sibanengi ukwedlula abantu abangamadoda lapha eZimbabwe, asivoteleni abafazi bengene bonke bonalabo abayi 11.1%.”

Kodwa umkhokheli welinye lamabandla aphikisayo le Democratic Official Party (DOP) oncintisa kukhetho lukamongameli umnumzana Harry Peter Wilson, uthi lokhu kungafezeka kuphela uma abesifazane bengavota besebenzisa ingqondo zabo hatshi ukukhangela ibandla.

“Akulamsebenzi, akulalutho olwenzakalayo, zonke izinto zimphonguba yinto ephelileyo. Mina ongumnikazi we-Party, oyiPresidential Candidate, eyeDemocratic Official Party, yiyo i-party bamele bayivotele mhlaka 23 August 2023, from then ngizabasusela phansi baye phezulu abantu beZimbabwe.”

Isiphathamandla senhlanganiso eyeZimbabwe Democracy Institute-ZDI unkosazana Patience Sibanda uthi bakhangelele ukuba uhulumende omutsha uzabe engohlonipha amalungelo abesifazane.

“Ngoba nxa uyathi uyananzelela ukuthi khathesi ikakhulu laba abangabe bengena kwezombusazwe, siyananzelela ukuthi bayahlukunyezwa njalo abahlonitshwa, bayatshaywa, bayabulawa abanye. Abanye uyananzelela ukuthi kuSocial Media abahlonitshwa, kukhulunywa lokhu lalokhuyana so lokhu kube sekusiba yinto eyenza abanye abesifazane bengangeni kwezombusazwe. Ngoba khathesi ma singathi sikhangela i-statistics uzananzelela ukuthi abesifazane abangenileyo khathesi kwezombusazwe balutshwana as compared to ababekhona ngo-2018.”

Lanxa abesifazane kuyibo abayisilinganiso esiphezulu ukwedlula abesilisa kunani labantu abaselizweni, balutshwana abaphatheka kwezombusazwe lasezikhundleni zobukhokheli kunhlangothi ezitshiyeneyo zempilo okuyisimo esiyimigoqo ekugcwalisweni kwendingeko zabo.

Kunje munye kuphela owenelise ukubhalisa ukuthi ancintise kukhetho lokudinga umongameli welizwe, uNkosikazi Elizabeth Valerio okhokhela ibandla le United Zimbabwe Alliance, laye ongene nzima eseze waya emithethwandaba ukuthi avunyelwe.

Abacubungula ezombusazwe bathi lesi simo asisihle ngoba sengezelela ekwehlisweni kwamathuba wokuthi zinakwe izikhalazo zabesifazane abafisa uhulumende abanakekele kizo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:15 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG