amalinks wokungena

Breaking News

Bazonde Kubi eZimbabwe Ngamazwi KaMongameli Ramaphosa Awethule eUnited Nations General Assembly


South African President Cyril Ramaphosa addresses the 78th United Nations General Assembly at UN headquarters in New York City on September 19, 2023. (Photo by Ed JONES / AFP)
South African President Cyril Ramaphosa addresses the 78th United Nations General Assembly at UN headquarters in New York City on September 19, 2023. (Photo by Ed JONES / AFP)

Kulabantu abazonde kakhulu kulandela okwethulwe nguMongameli Cyril Ramaphosa wakwele South Africa otshele umhlangano weUnited Nations General Assembly ukuba kumele zesulwe izijeziso zenotho ezafakelwa inkokheli yebandla leZanu PF ngamazwe entshonalanga. Abanengi bathi kumele uRamaphosa akhulume ngokhetho olusanda kuqhutshwa kwele Zimbabwe engakangeni kudaba lwezijeziso zenotho.

Ekhuluma kulumhlangano, uRamaphosa uthe izijeziso lezi kumele zesulwe ngoba ziyimigoqo yentuthuko yakwele Zimbabwe.

“Izijeziso ezifakelwe omakhelwane bethu abe Zimbabwe ziphazamisa kakhulu uzulu we Zimbabwe njalo ziphazamisa kakhulu ilizwe lami ele South Africa”

Umkhokheli wakwele Namibia, uMnu. Heige Geigob, laye wethule amazwi afana laka Ramaphosa emhlanganweni lo namuhla. Kodwa uzulu weZimbabwe, abamabandla ezombusazwe aphikisayo lengcitshi ezicubungula ezombusazwe lezenotho, bayamsola kakhulu uRamaphosa. Bathi okwenza eleZimbabwe lingathuthuki yikungaqhutshwa kokhetho olukhululekileyo abathi kumele uRamaphosa lenkokheli yeSouthern African Development Community bangenele ukuze kulungisiswe.

Omunye wabalombono lo nguMnu. Njabulo Ncube, umkhokheli wenhlanganiso yabahleli bezindaba, eyeZimbabwe National Editors Forum.

“URamaphosa wenze iphutUngakhangela ukuthi ngemva kokhetho lolu, abantu bayaqhubeka behlukunyezwa. Abantu bathwele nzima akula mitshova lamabhasi. Yilo uhlupho ulubiswa yi ZANU PF abantu bephuma elizweni. Izijeziso esilazo libandla le ZANU PF”

Lokhu kusekelwe nguMnu Promise Mkhwananzi, isikhulumeli sebandla leCCC, othi uRamaphosa akumelanga atshaye inja efihla umphini ngolwenzakala kwele Zimbabwe.

“Akulanto efunakayo eZimbabwe ngaphandle kokhetho olukhokhelwa yi SADC ukuze abantu bakhethe inkokheli abayifunayo. Amazwi ka Ramaphosa alahlekile, izijeziso ezikhona ngabantu abancindezela uzulu we Zimbabwe”

UMnu Tjenesani Ntungakwa, ingcwethi kwezombusazwe ezimeleyo, uthi kunengi okuphambanisekayo kwele Zimbabwe okumele kulungiswe kuqala okwedlula udaba lwezijeziso zenotho.

“Kumele uRamaphosa ananzelele ukuba indubo ezibhekane le Zimbabwe nxa elokhu ezikhekheleza kusasa kuzakuba nzima ele South Africa selithwala umthwalo. Kakumelanga afike ngezijeziso lezi kodwa kalungise ukuba indaba ezihluphayo ezokhetho ombuso wentando kazulu zilungiswe”

Kodwa umqondisi wohlangothi lukahulumende olubona ngokudlelana lamanye amazwe womhlaba kugatsha lukahulumende, uMnu Richard Mahomva, uthi amazwi kaRamaphosa ayathokozisa ngoba atshengisa ukuba usekela eleZimbabwe.

“Amazwi la akhomba izinga losekelo okukhomba obala ukuba uhulumebde ugxile kuzifiso zabantu be Zimbabwe. Lokhu kukhomba ukuthi ukuthi uyasekela impumela yokhetho esayibona kukhetho olwedluleyo”

Lokhu kusekelwe nguNkosikazi Sally Ngoni, owenhlanganiso eyeBroad Alliance Against Sanctions.

“Siyathaba kakhulu ngamazwi ka Mongameli Ramaphosa sikhangelela ukuba ngabe izijeziso zomnotho ziyakhitshwa kakhulu ngabe UN besincedise”

Ukhetho olwenziwe kwele Zimbabwe ngenyanga edluleyo lokhu lusolwa ngabanengi abagoqela inhlanganiso yeEuropean Union, SADC, African Union lezinye. URamaphosa ngomunye wabakhokheli bamazwe amathathu kuphela abahamba kwele Zimbabwe ngesikhathi kugcotshwa uMongameli Mnangagwa ngemva kokhetho okuthiwa kaluqhutshwanga ngemfanelo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:48 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG