amalinks wokungena

Breaking News

Ikhansili yakoBulawayo Ibika Ukuba Umkhuhlane Wesihudo, Obuhlasele Izakhamizi Usuphelile


Bulawayo-city-council.
Bulawayo-city-council.

Izakhamizi zakoBulawayo zikhuthazwa ukuba ziqhubeke zilandela iziqondiso zokulondoloza ukuhlanzeka ngoba ilizwe likhangelane lokusabalala komkhuhlane wesihudo seCholera.

Kuphetha usuku lwangoLwesibili, koBulawayo, besekulabantu abathathu ababanjwe bele Cholera, kuloyedwa ocatshangelwa ukuba ubulewe yiyo. Bekusahlolisiswa ukuba kuyini imbangela yokulahlekelwa yimpilo yesakhamuzi sakoBulawayo lesi.

Udokotela Edwin Sibanda umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo ulandisa ngokwehla kwenani labantu ababulawa yisihudo.

“Umkhuhlane Lo umemetheka kakhulu ngesikhathi kusilela amanzi kakhulu. Ubutshapha labo busuka bande ebantwini. Enyangeni ezimbili ezintathu eMagwegwe, bebehamba ekilinika bekhala ngesihudo, okweviki ezintathu besekuyehlile, ukuqhamuka kwalesosihudo sekwehlile. Akutsho ukuthi asizukuphenduka lesisihudo, ngoba siyazi ubutshapha nxa bulokhe busekhona singabakhona lesisihudo. Siyakwazi ukuthi iCholera lokhe ikhona elizweni jikelele.”

Umnumzana Joseph Nkomazana umhlali wakoBulawayo uthi izakhamuzi kazikhangele abantwana ngoba kuyibo abangajayelanga ukulandela ukuhlanzeka okwehlisa amathuba okumemethekisa isihudo.

“Kumele abantu bananzelele ukuthi lapha abahlezi khona, abasebenzisa amanzi kube kuhlanzekile. Sikhangelane lokuba akula manzi empompini, amaviki amabili adlulileyo besingawatholi amanzi, lokhu kwenza sesabe ukumemetheka kwe Cholera. Asinanzelele abantwana ngoba kuyibo abangananzeleliyo indaba lezi zokuhlanzeka. Lathi siyabe sukhulumisana labe clinic nxa sibona ukuba ngani sekulokumemetheka komkhuhlane othile njalo sikhuthaza abantu ukuba bagijimele eClinic nxa bengezwa kuhle.

Udokotela Edwin Sibanda umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo uthi uhlangothi olukhangela ngokumemetheka kwemikhuhlane edolobheni, luhlaziya lokhu ngokubhoda emakilinika lukhangelisisa ngezigulane eziyethekelele lapho. Uthi kulenani elithile eliphezulu abalifakayo elithi nxa lingadlulwa kubikwe ukuba sekulokumemetheka komkhuhlane. Kube lenani njalo eliphansi elithi nxa lingasafinyelelekanga kubikwe ukuba umkhuhlane obumemethekile kawusekho.

Ngokunjalo kumaviki amabili edluleyo amanani abephansi kakhulu eMagwegwe okwenze ukuba bafike kusibanga sokuthi umkhuhlane wesihudo sewedlule. Kodwa ke uqonqosele ukuba lokhu akutsho ukutshi isihudo ngeke siphenduke futhi ngoba uhlupho lwamanzi lokhe lukhona njalo uzulu lokhe engalandeli ngokugcweleyo indlela zokuhlanzeka.

Ngenyanga kaNcwabakazi lonyaka ikhansili yakoBulawayo inanzelele ukukhuphuka kwenani labantu ababulawa yisihudo elaya kumakhulu amabili lasithupha (206), inengi lingabahlali bePumula kwaphoqa idolobho ukuba lithi sekuqhamuke isihudo. Kunyanga kaNtulikazi kwakube lenani labantu abalikhulu lamatshumi ayisitshiyagalombili lengxenye (185) abantu ababeficakala bebulawa yisihudo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:20 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG