amalinks wokungena

Breaking News

Kunzima KwabeZimbabwe Ukuyangcwaba Izihlobo Ekhaya Ezibhubhela Phandle Kwelizwe


Coffins in South African funeral home
Coffins in South African funeral home

Ukubhubha kwezihlobo phandle kwelizwe lokhe kuqhubeka kuludubo emulini zeZimbabwe ezithwala nzima ngendleko yokuhambisa isidumbu ekhaya, kukantike abanye bacina bengcwatshwa emazweni abakade behlala kiwo ngenxa yokusweleka kwemali.

Imibiko yabe Zimbabwe ababhubha behlale inyanga lezinyanga besezindlini lapho okugcinwa khona izidumbu- imortuary- ivamile.

Lokhu kudalwa yikuthi umuyi uyabe engatshiyanga imali kumbe izihlobo labo zisehluleka ukuhlawula okufunakalayo ukuhambisa isidumbu ekhaya.

AbeZimbabwe abaseBotswana labo babhekane lobunzima ngezikhathi zezimfa.

Okuhlanganiso ephathisa abeZimbabwe ngezikhathi zobunzima, eyeBambanani Care Givers, umnunzana Titus Nxumalo ukuthi kusuka kubenzima uma sekuthe kwabalomonakalo.

Lokhu kugoqela ukuthi abantu bekhaya bacine bengcwatshwe kweleBotswana, kungayisikho kuthanda kwemuli, kodwa kuyikuswela imali yokuphathisa kundleko zemfa.

“Asichelesi ngabantu abangcwatsha eBotswana, ngoba umuntu kumele ayengcwatshwa kibo, yikho sadala inhlanganiso le ukuthi umuntu ayebekwa ekhaya.”

Omunye oweZimbabwe oseGaborone, umnunzana Mluleki Bhebhe uthi kucina kudluliswa ingcebethu ezikhathini ezinengi uma umuntu wekhaya ebhubhile. Uthi basanda ukuphatha udaba lokuthi kulomunye owalokhe watshona ngoMpandula kodwa elokhe egcinwe emotsha.

“Njengalokhu sihamba siphathisa, sibambe udaba lokuthi kulowakithi owabhubha ngoMpandula kodwa lokhe engakabekwa, izimali zilokhe zisilela. Abemuli bona bayebe belesifiso sokuthi umuyi ayebekwa ekhaya.”

Umnunzana Levy Moyo oke wavelelwa yisehlakalo sokuthi isihlobo sakhe sigcinwe emotsha okwedlula inyanga, uthi imali yiyo eyabe isilela.

“Ngize kweleBotswana ngohlupho lokuthi ngilo malume owatshonayo. Lapho akade esebenza khona kade engalamaphepha njalo abantu ayebasebenzela kababonakali.”

Kuvamile ukuthi abaqhatshi bengaphathisi ngendleko zemfa uma oweZimbabwe owayebasebenzela ekade engalamaphepha anikeza imvumo yokuhlala lokusebenza elizweni.

Abaqhatshi bayabe besesaba ukuthi abomthetho bazabahlawulisa ukuqhatsha umuntu wokuza engelamaphepha aqondileyo.

Ummeli weZimbabwe kweleBotswana, umnunzana Henry Mukonoweshuro uthi kuqakathekile ukuthi abeZimbabwe bathole okubafaneleyo lapho abasebenza khona noma bengelamaphepha.

“Ungakhangela indaba ezinengi zabantu beZimbabwe abangaphathwa kahle ngabangalamaphepha. Kodwa akutsho ukuthi uma ungelamaphepha, awusela lungelo.”

UMukonoweshuro uthi bazaqhubeka bezama ukuphathisa ukuthi abeZimbabwe bathole amaphepha ukwenqabela indaba zokuthi kube nzima ukuthi bathole ukungcwatshwa ukuhloniphekayo, kumbe bengahlukuluzwa ngabomthetho.

“Njengoba usazi, sesaqala uhlelo lokuthi siphathise abeZimbabwe ukuthi bathole amaphepha.”

Inengi, ikakhulu eliphila ngokubamba bamba, alenelisi imali efunwa ngamakampani athengisa inhlelo zokungcwaba, awama funeral policy.

Abanye bazama ukungena inhlanganiso ezifana lama burial society kodwa ukukhipha imali yenyanga lenyanga kusuka kubasinde.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:46 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG