amalinks wokungena

Breaking News

Bathwele Amagabha Avuzayo Abesifazana eGwanda South


Omama bemaphandleni eMatabeleland South bakhala ngenhlupho ezinengi ababhekane lazo ezigoqela ukusilela kwamanzi lokuswela imali yokunakekela izimuli zabo.
Omama bemaphandleni eMatabeleland South bakhala ngenhlupho ezinengi ababhekane lazo ezigoqela ukusilela kwamanzi lokuswela imali yokunakekela izimuli zabo.

Abesifazana bemaphandleni eGwanda South bathi ziyanda inhlupho ababhekane lazo ezibangela ukuthi impilo yabo ibelukhuni ngamandla ezigoqela indlala, ukuswela imali kanye lokusilela kwamanzi.

UNkosikazi Tsuhile Moyo oyisakhamuzi seSezhubane, kuWard 15, eGwanda South, ongumfelokazi uthi bathwele amagabha avuzayo emakhaya.

"Sinje siyahlupheka, uyakwazi nxa usungumfelokazi akulamuntu okunakekelayo ngoba uyabe ungubaba njalo ungumama phakathi komuzi," kutsho uMaMoyo ekhuluma leStudio 7.

"Zonke izinto ziyabe zikuxakile zikhangelane lawe, amanzi siwahambela khatshana; ngabe kulamanzi bengizilimela imbhida, ngiyakwanisa ukuthola itshukela. Kunje amanzi siwathola khatshana, kodwa nxa singawathola amanzi silakho ukuthi sizilimele siziphilise lathi. "

Amazwi kaMaMoyo agcizelelwe ngesinye njalo isakhamuzi seSezhubane uNkosikazi Ellen Ncube, yena okhale ngokuthi ngabe bayabolekiswa izimali zokusungula inhlelo zokuziphilisa.

"Besicela ukuth kube lama-loan, njengabomama sithole ama-loan sikwanise ukuthi sifuye inkukhu," kutshi uMaNcube. "Kodwa imali yizo ezihluphayo... ngoba khathesi sithwele nzima, uyacela imali kubaba eyokudla, ukuthi ucele eyeClub kuyabe sekunzima. "

Isiphathamandla senhlanganiso elwela amalungelo abomama lamantombazana, eyeWomen Development Association of Zimbabwe, uNkosikazi Julieth Nkiwane ubufakazile ubunzima obubhekane labomama bemakhaya esithi bathakazelele usuku lwabo, olweInternational Day of Rural Women ngenyanga edlulileyo bekhala ngokoma kwempilo.

"I-drought silethe indlala, abantu abasebenzi, omama basele lentandane ezinengi ezifuna ukudla lesikolo. Benjalo bengasebenzi, nge-drought le abantu abala manzi, abantu abala kudla sebeze befisa ukuthi ngabe bayaholiswa," kutsho uNkosikazi Nkiwane.

Kusenjalo abafuyi benkomo eMatabeleland South sebekhuthazwe ukuthi bengathandabuzi ukuhlabisa inkomo zabo ijekiseni yeJanuary Disease, yona esiphekwa eZimbabwe.

Ingcwethi kwezokufuywa kwenkomo uMnu. Sikhalazo Dube olilunga leInternational Livestock Research Institute uthi kubalulekile ukuthi abalimi bahlabise inkomo zabo.

"Kuba kabili ukuthi abantu besabe ukuthatha ama-vaccine: ukungawazi, okunye nxa suthe wabona ezinye inkomo zisifa ngemva kokuhlatshwa," kutsho uDube.

"Kungayisikho ukuthi ibulewe ngumuthi kodwa ukuthi iphuzile ukuhlatshwa, ubuhle be-vaccine elapha yikuthi iyenziwa khonapha eZimbabwe isuka enkomeni zalapha, ngakho abantu abakhululeke bahlabe inkomo zabo."

Abohlangothi lukahulumende olunakekela izifuyo lokwelatshwa kwazo, olweDepartment of Veterinary Services bathi balama-vaccine afika inkulungwane ezingamatshumi amahlanu, 50,000, azasetshenziswa ukuhlaba inkomo kulesisabelo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:00 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG