amalinks wokungena

Breaking News

Sezisifa Inkomo eGwanda Ngokubanjelwa Edakeni Zidinga Amanzi Emadamu Asesitsha


Amadamu amanengi asesitsha eGwanda, osokubangela ukuthi inkomo zibanjelwe edakeni zidinga amanzi.
Amadamu amanengi asesitsha eGwanda, osokubangela ukuthi inkomo zibanjelwe edakeni zidinga amanzi.

Ukutsha kwamadamu lokuphuza kwezulu sekutshiye izakhamizi ezinengi eGwanda zithwele nzima ngoba sekumele zidingele izifuyo amanzi okunatha.

Inkomo, ikakhulu, zibikwa sezisifa ngokubanjelwa edakeni zidinga amanzi emadamu asesalelwe ludaka.

Inengi lezakhamizi selinatha ndawonye lezifuyo ezikotsho kuthi abanye bahamba imango emide besiyanathisa emadamu amakhulu asaselamanzi.

Lanxa kungaze kune elikazamcolo amadamu egcwale, amanengi awo eGwanda lakwezinye izigaba zeMatabeleland South abikwa ephanga ukutsha ngoba esegqibelekile.

Isakhamuzi seSitezi eGwanda North uMnu Zwelithini Gabula utshele iStudio 7 ukuthi kuyadingeka ukuba uhulumende azinikele ukulungisa amadamu ukuze agcine amanzi.

"Thina eNqameni isimo sezifuyo sibi kakhulu njengoba vele izulu lalingananga kanti lamadamu ethu sengene udaka kakhulu," kutsho uGabula. "Amanye akhona sevuza, ngamadamu asewangenwa ludaka... ngabe ayavuselelwa ukuze abambe amanzi amanengi."

Asetshile amanye amadamu eGwanda, osokuthwalise izifuyo labantu nzima.
Asetshile amanye amadamu eGwanda, osokuthwalise izifuyo labantu nzima.

Amazwi kaGabula agcizelelwe nguMnu Collin Sibanda oyisakhamuzi seNtepe eGwanda South laye othi isimo sesisibi.

"Nxa kutshaya lesisikhathi amanzi esiwatholayo kulindawo ayabe semalutshwane njalo ayabe sengcolile, izifuyo kukhona lapho eziyabe zinatha khona kodwa ziyabe zinatha amanzi alengcekeza," kutsho uMnu Sibanda.

"Amadlelo asisakhulumi ngawo, utshani bulesikhathi eside bungekho kulindawo, amadlelo yisimo esibi kulesisikhathi, izifuyo zilambile izifuyo zicakile."

Esinye njalo isakhamuzi seGwanda South, eMawane, uMnu Gabriel Moyo uthi selidingeka izulu ukuze bengaphelelwa yizifuyo.

"Izifuyo vele asisabali ngoba amanzi akusela , ukudla akusela, abantu yindlala okutsho ukuthi siyakufa lezifuyo zethu, emadamu lapho ezinatha khona sokuhlala kulabantu ukuze bazikhiphe zingabanjelwa edakeni, ezinye ziyafa, ezinye zifela ezintabeni zidinga isihlala somkamba manje into yakhona ayila buhle," kutsho uMoyo.

Ukhansila kaWard 2 eGwanda North uNkosazana Zwelibanzi Mpofu yeba uthe ukusilela kwamanzi lokhu kulakho ukubangela ukumemetheka kwemikhuhlane.

Kusenjalo, omama beBrunapeg, ePlumtree, bakhala ezimathonsi ngemva kokuqilibezelwa ngomunye owesifazane obebathembise ukuthi bazaphiwa ukudla okubalisa impuphu, irayisi, ifulawa kanye lamafutha okuphekisa nxa bengabhadala iR50 ngamunye yokuthwala lezimpahla.

Owesifazane lo, obikwa egila imikhuba esebenzisa amabizo athi Fungai Mutsetwa lelithi Lee Sechilima, ubesithi uhlelo lokuncedisa omama bemaphandleni lolu, alubiza ngokuthi Mother's of Today, ulwenza esebenzelana lamakhiwa emazweni.

Abesifazana beBrunapeg abafika amakhulu amahlanu 500 laba balahlekelwe yimali engange ngeR25,000.

Forum

XS
SM
MD
LG