amalinks wokungena

Breaking News

Izulu Eliqale Ukuna Ngelanga le-Khisimusi Lipha Izakhamizi Zemaphandleni Ithemba


Zulu eliqale ukuna ngelanga leKhisimusi seliphe izakhamizi ithemba.
Zulu eliqale ukuna ngelanga leKhisimusi seliphe izakhamizi ithemba.

Izakhamizi zesabelo seZansi yemaNdebeleni zithi ukuba lukhuni komnyaka ka2023 ngenxa yendlala edalwe yikungani kuhle kwezulu, okudalwa yikuguquka komumo komkhathi.

Izakhamizi zesabelo seZansi yemaNdebeleni zithi ukuba lukhuni komnyaka ka2023 ngenxa yendlala edalwe yikungani kuhle kwezulu, okudalwa yikuguquka komumo komkhathi.

Inengi lithi belithwele amagabha avuzayo lonyaka njalo likhulekela ukuthi umnyaka ozayo ubenganeno.

Izulu liqale ukuna okuzwayo kusukela ngelanga lekhisimusi osekutshiye abanye sebelethemba lokuthi mhlawumbe bengathola okuthile emasimini.

Izakhamizi ezinengi zithi bezibhekane lendubo ezinengi lumnyaka ukwedlula embalwa edluleyo, ezigoqela indlala kanye lokuswelakala kwamanzi.

Ngalokhu zithi sezilinde ukuthi lumnyaka ufike komlindi uyacina zibone umnyaka omutsha ukuthi uziphatheleni.

UNkosikazi Saziso Khumalo oyisakhamuzi seVokola eInsiza uthi umangoye ebelala eziko lonyaka.

“Umnyaka ka2023 ubengumnyaka olukhuni kakhulu empilweni zethu , bekungela kudla silendlala emangalisayo sesifelwa layizifuyo lathi siswela ukuthi sidleni, sesilimile ngezulu lonaleli elinileyo sikhangelele ukuthi kumbe kukhona esizakuthola kodwa uhlupho yilonalolu ukuthi indlala isekhona sikhangelele ukuthi ngabe siyathola usizo uhulumende asiphe ukudla sisalinde khonalokho esikulimileyo,” kutsho u-Khumalo.

Lamazwi asekelwe ngesinye isakhamuzi seSitezi , eGwanda North , uMnu Zwelitini Gabula.

“Umnyaka ka2023 ubengumnyaka ohlukuluze izakhamizi kakhulu esabelweni sakithi ngoba izulu belingananga kumnyaka owawundulele 2023 kwasekusitsho ukuthi abantu abazuzanga kudla emasimini kwasekusithi lamanzi aswelakala lokhu kwasekuhlukuluza lezifuyo phose impilo yabantu bebetshona ilanga lonke bedinga amanzi,” kutsho u-Gabula.

UNkosikazi Siphathisiwe Nkala oweSilikwe , eGwanda North , uthi ubunzima ababhekane labo lumnyaka bebukuzinga laphezulu.

“Usiphathe kubi kakhulu , intengo yempahla ibikhwela njalonje imali ngapha singayitholi,kuthe sekusiyaphela umnyaka izulu laphuza ukuna safelwa futhi yizifuyo okuyizo esikhangelele ukuthi libhanga lethu, sonakalelwe kakhulu yizifuyo lanxa izulu libuyile lifike sokukubi kithi lapha emaNdebeleni,” kutsho u-Nkala.

Uqhubeke ethi ufisa ukuba ngabe uhulumende uyazama ukulungisisa ezinye zendubo ababhekane lazo ikakhulu emaphandleni.

“Uhulumende angangenela asisizi ngokusilungisela imigwaqo ,lokukhangela ngezingozi lezi ezisemgwaqweni lokwehlisa intengo yempahla ezitolo lokuthi sithole imali eqondileyo esingabakwazi ukuyisebenzisa,” kutsho uNkala.

Kusenjalo lanxa inengi lithakazelele ukuna kwezulu kuliviki izakhamizi zeBeula-Seula eMatobo bezikhala ezimathonsi ngekhisimusi ngemva kokuba abesilisa ababili bethethwe ngumfula uSimukwe eSeula. Izidumbu zababili laba zitholakele.

Izanuse zomumo womkhathi zikhuthaza uzulu ukuthi engalingi acaphe imfula egcweleyo. Izulu belisina mihla ngemihla endaweni ezitshiyeneyo zelizwe kusukela ngosuku lwekhisimusi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:17 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG