amalinks wokungena

Breaking News

Abazali Bakhala Ngokuqonga Kwembadalo Ezikolweni EyamaLevy


Schools Opening
Schools Opening

Inengi labazali likhala ngokuthi lanxa uhulumende ehlele imbadalo yezifundo ezikolo lonyaka, kulezinye izikolo esezihlele ukwengezelela kulimbadalo ngezinye izimali ezibikwa zingezokuthuthukisa izikolo ezibizwa ngokuthi ngamaLevy ngokuphindwe kabili loba okudlula lapho.

Ngenyanga edlulileyo ekaMpalakazi, ugatsha lwezemfundo, lwethule uluhlu lwendleko okumele zibhadalwe ezikolo lumnyaka ka 2024. Imbadalo yemfundo ezikolo zemfundo yePrimary, ezisemaphandleni ikhangelelwe ukuba ngamadola amahlanu eMelika(USD$5), kuthi ezisemadolobheni amadola alitshumi eMelika (USD$10) kusiya kumadola angamatshumi amabili (USD$20) kusiya ngokuthi isikolo sikuliphi ilokitshi.

Ezikolweni zeSecondary, ezisemaphandleni imbadalo izaba ngamadola alitshumi (USD10) kuthi emadolobheni ibe ngamadola angamatshumi amabili (USD $20) kusiya kumadola angamatshumi amane eMelika(USD40), limbadalo itshiyana ngokuthi isikolo sikuliphi ilokitshi. Izikolo ezinengi sezitholakala zikhuphula imbadalo yokuthuthukisa izikolo eyeLevy, yona engazange engahlelwa nguhulumende.

Unkosikazi Monalisa Hadebe ukhala ngokukukhuphuka kwembhadalo zemfundo, uthi imali zankona sezibuya zilamabizo amanengi.

“I tuition fee yiyo yonaleyo sibili efakwe ngihulumende kodwa ke uhlupho esilalo yokuthi i levy isibuya isilamabizo amanengi. Kunje sekule School levy, SDC levy labo main levy, esikubonayo yikuthi ama levy lawa semanengi kakhulu. Thina sibuye sabhalelwa lengcwadi yokuthi kungani bekhweza, besithi ukuthi kufanele kuthengwe ama textbooks awe new curriculum ngoba besebenzisa amabhuku awama different publishers. So imali zakhona lezi,sezizinengi zeziqatha kakhulu.”

Umnunzana Mthabisi Ndlovu omunye wabazali uthi indleko zesikolo akumelanga zikhwezwe njalo nje ngoba umnotho welizwe awumanga kuhle.

"Mina njengomzali isifiso sami yikuthi school fees singakhweli ngoba kuyafanana kuyabe kungela development eyenzakalayo yikustrainer abadala abavele bengela mali yokudla pho ke eye fees. Lomnotho welizwe lethu ungabambeki lezinto zonke zikhwelile.lsifiso yikuthi ifees ihlale lapho ebikhona ingakhweli.

Omunye njalo umzali okhathazekileyo umnunzana Elliot Moyo uthi iholo lokhe limi ndawonye kodwa indleko zesikolo zikhuphuka kokuphela okwenza kubenzima ukubhadala.

“Sikhathazekile kakhulu,sathi sibona isixwayiso esivela kuhulumende ukuthi kungakhwezwa ifees sajabula kakhulu,kodwa isimanga iviki yonaleyi yokuqala komnyaka izikolo zihle zathumela imlayezo kubazali ukuthi ifees iyakhwela.Okusitshiya sikhathazekile njengabazali yikuthi ifees iyakhwela using i foreign currency,thina sikhangelele ukuthi yinto enga loose ivalue kodwa ithi ikhwela njalo ikhwela nge more than 100% lokhe kunjalo uyabe ukhangelele ukuthi nxa ifees ikhwela uthole amabhuku esikolo kodwa siyazithengela. Njengabazali sikhathazekile kakhulu ngoba ifees nxa ikhwela umholo wethu lokhe umile unjalo.”

Umnunzana Ekel Ncube umgcinisikhwama wenhlanganiso yababalisi eye Zimbabwe National Educators Union (ZINEU) uthi ukukhuphuka kwendleko zesikolo kuvame ukukhweza inani labafundi abacina besehluleka ukuya esikolo becine bengakaphutshi izifundo sebehlezi emakhaya

“Indaba yokukhwezwa kwama fees ama levies ezikolo, iyaphazamisa kakhulu abazali. Yenza kube nzima kibo ukuba bahlele njani. Abanye abazali bayabe sebelungisele kudala ukuba bazabhadala imali engakanani. Ingozi enkulu kakhulu ezikolo, yikuba kuzakuba lama drop outs ngoba abanye abantwana kuzehlula ukuthi babhadalelwe.”Isikhulumeli senhlanganiso yababalisi eye Amalgameted Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ) umnunzana Thembakuye Moyo uthi uhulumende kagcwalise izithembiso zakhe zokuthi imfundo ikakhulu eye Primary leSecondary ibe lilungelo lomntwana wonke elizweni ngaphandle kwembadalo.

“Silosizi ukukhi uhulumende endaweni yokuthi alandele isisekelo sombuso sombuso lezithembiso zakhe azenzayo ekhankasela ukubuyela embusweni ukuthi imfundo izakhokhelwa nguye.Okubuhlungu kakhulu sibona ekhipha umbiko ethi eprimary ufuna$5 ema secondary ufuna $20. Sithanda ukukhuthaza abazali ukuthi lokhu bengakuthathi ukuthi uhulumende sehlise ifees,leyi yimali efunwa nguye uhulumende nxa umzali esethe wabhadala ifees.Singalibali ukuthi imali lezo uhulumende izithatha njengomthelo ngokunjalo abadala abame baqine ukuthi isisekelo sombuso silandelwe usection 75 uqakathekile kakhulu.”

Isikhulumeli sogatsha lwezwemfundo umnumzana Taungana Ndoro uthi ugatsha lwakhe luphakathi komkhankaso ohlose ukujezisa izikolo ezephula izinqumo zikahulumende ngokuphathelane lalimbadalo.

Imithetho kahulumende icacile, akufanelanga kube lesikolo esikhweza indleko ingazange uvunywe ngunobhala wogatsha lwezemfundo. Nxa kulezikolo ezingalandeli okufakiweyo, kufanele sitshelwe ngazo ukuze sithathe amanyathelo okuqondisa lokhu. Khathesi nje siphakathi kokuqhuba umkhankaso okhangela ukuba zonke izikolo ziyalandela inhlelo zikahulumende.”

Izikolo zivulwa ngeviki ezayo, ngoLweSibili mhlaka 9 Zibandlela 2024. Abantwana abafunda behlala ezikolweni zama Boarding schools kuzamele baqalise ukubhekisa khonale ngempelaviki.

Ngesikhathi esifanayo ababalisi babika ukuba abazimiselanga ukubuyela emsebenzini ngaphandle kokuba uhulumende akhuphule iholo labo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:00 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG