amalinks wokungena

Breaking News

AbeNkayi Bakhala Ngendlala Ebangelwa Yikungani Kuhle Kwezulu


Nkayi Drought
Nkayi Drought

Izakhamizi zesiqintini seNkayi, esabelweni seMatebleland North, zikhala ngokuthi zithwaliswe amagaba avuzayo ludubo lokungani kuhle kwezulu elizweni.

Ingcwethi ezibona ngezomkhathi zithi lokhu kubangelwa yisimo sokuguquka komkhathi okuletha isigudumezi eseEl Nino, okuzadala indlala enkulu okweminyaka emibili ilandelana.

Inhlolisiso eyenziwe ngumsakazo we Studio 7, iveze ukuba abantu abaseziqinti ezinengi zemangweni weNkayi kabakaqali ukulima okuyangaphi, njalo izifula lamachibi athenjwe ngabantu kanye lenyamazana ekunatheni alokhe ewome qha.

Nkayi Drought
Nkayi Drought

UNkosikazi Agnes Sibanda usobhuku webhuku lakoMadlewudlewu uthi kunje imizi eminengi ikati selilala eziko nanku umkhathi ungathembisi isivuno.

“Silendlal’embi esigabeni. Sesithenga kanti lakho ukudla sokudula. Asikuthengi kithi la, sesiqonda ukuhamba sithenga khatshana ngoba eGMB akuselamabele, siyawula asikwazi lokuthi siyakuthini, njalo phezu kwento zonke sibona lezulu nanto, umumo susala. Kuvele imihlola kithi.”

Amazwi akhe agcizelelwe ngobona ngezempilakahle kazulu esiqintini seMantshololozane, uNkosikazi Paulina Sibanda othi ngesimo sendlala le, imikhuhlane efana lokusilela kokudla okwakha umzimba ebantwaneni, isazobhaha emaphandleni.

“Ikakhulu sikhangele abantwana abancane ama under five, kubalobunzima kakhulu labo abadala ngoba imizimba kayisaphilanga njalo abantu abanengi banatha amaphilisi badinga ukudla okwenenleyo, kodwa abakutholi ngendlela. Abanengi sebesidla kanye ngelanga kumbe kunathwe amahweu, okuyikho okuzadala ukuthi imikhuhlane ikhwele kakhulu.”

Nkayi Drought
Nkayi Drought

UMongikazi emangweni weMenda, uNkosikazi Racheal Mholi, uthi emangweni lo izakhamizi zincedwa ngabohlangothi lweMelika olubona ngokwelulwa kwengalo ekutholiseni usizo lokudla okwakha umzimba phansi kwenhlanganiso yeMalima.

“Bazamile abantu bakaMlimu ukuthi bahlanyele, kodwa kwala ngalokho akulalutho, kusitsho ukuthi akulantuntukho eqondileyo engaka umzimba kusukela ebantwana sibuya lemasimini, izulu kalikho njalo okuphumayo kulezibungu njalo ezidobhayo.”

Usobhuku uSibanda uthi lezifuyo lazo zisebunzimeni bokucuba lokhufa, ikakhulu inkomo ngoba lamadamu ezinatha kiwo engasagcinimanzi okuyangangaphi.

“Inkomo ziyaswelamazi, ukudla, zizacuba kanti yilo ibhanga lomuntu omnyama yinkomo, Besicela uhulumende asiphathise kalilamadamu, lokhona ye elandwayo kodwa liyagcwalelwa ngabantu kulokuyi irrigation khonapho amanzi ayaphela lezifula sezagcwala udaka letshebetshebe.”

IStudio 7 inanzelele njalo ukuba izifula ezinengi ezithela kuTshangane zomile kuze kuyebamba eLupane.

Nkayi Drought
Nkayi Drought

Umpathintambo wezemali kuhlumende, uMnumzana Mthuli Ncube, uxwayise ngenyanga edluleyo ukuba isimo somnotho weleZimbabwe sizakuwa ngesizatho sokuguquka komumo womkhathi, eveza njalo ukuba isivuno samabele sizakwehla siye kumathani aphezu kwesigidi-1.1 million tons, esingasoze senele lendingeko zikazulu wonke elizweni.

Ngalokhu, izakhamizi zeNkayi zithi zicela inhlanganiso ezizimeleyo ukuba zisondele njalo lohulumende aphose ilihlo kulabo abadinga usizo, ikakhulu imuli zabaswelayo lasebekhulile abangasela mandla okuzilimela, amakhehla lezalukazi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:52 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG