amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeMvuthu Zikhala Ngodubo Lwezibungu Ezidla Izilimo


Hwange army worm
Hwange army worm

Izakhamizi zemangweni weHwange ngaphansi kweNduna uMvuthu lo Shana ziphakathi kwenziki yokulwisana lezibungu ezihlasela izilimo, ikakhulu umumbu emasimini, abathi lokhu sekubafaka kusimo esibi sendlala abalakho ukubhekana laso lonyaka.

I-Studio 7 yethekelele eziqintini eziholwa zinduna lezi yananzelela ukuba emasimin, izilimo kazikhuli kuhle, njalo zihlaselwe kakhulu yizibungu lezi ezibizwa ngokuthi yiFull Army Worm kanye Web Worm eyiyo ebikwa isidla ubhedu.

Ngokutsho kwabalimisi be Agritex bakulindawo, izinanakazana eziqale ngensewula yomnyaka ophelileyo ngoMfumfu loLwezi. Ukhansila wesiqintini seKachechete, uMnumzana Givemeagain Moyo uthi lolu hlupho lokhu lubahlasela ngamandla.

“Lapha eKachechete inengi selitshayiwe, iqhele leli selidle umuntu. Abantu inhlanyelo bayithole nzima njalo nampo lobudli, kuthi aluba uhulumende uyanhenela anike abantu imithi kanye lenhlanyelo. "

Omunye wabaphazamisekileyo elima ngohlelo luka ga-tshompo ongusabhuku uMnumzana Francis Mathe wesiqintini seJabulani, uthi phezu kwezibungu lezi, izulu lalo lina okwenkezo.

“Isimo sibi kakhulu ngoba izulu liphuzile ukuqala, njalo sithe sisungula kwaba lesibungu okuthiwa liqhele sitshaye amabele okokuthi sesiqalisa kutsha ukuhlanyela kodwa lesikhathi sesihambile ukuthi akulasivuno esingasithola."

UNkosikazi Florence Mnkandla, omunye wabosobhuku eHlanganani uthi I-fall army worm le web worm izivalise inengi emasimini lezivandeni, kwesinye njalo ikati lilala eziko emizini eminengi.

Hwange army worm
Hwange army worm

“Lapha vele isimo sendlala sekuhlala kunjalo ngoba lemasimini kasisalimi ngoba lenhlanyelo uyabe ungelayo, uswele njalo longakusiza kanti njalo lesibungu esidlayo sesikhona.”

UNkosikazi Lilian Ncube uthi ngendlela izibungu lezi ezihlasela ngayo, sekungathi kukhona ezikuhlolayo.

“Ngoba vele indima engazilimayo ngezandla sekungenile kwawubhoboza kwadala, kuthi lowana omncane angiboni ukuthi uzakhula ngoba ubusanda kusungula isibungu satsho sangena, so lenhlanyelo ukuthi namuhla uqabange, kusasa kuphinde, amanye amagodi acina engaselalutho.”

UMaNcube uthi phezu kwalokhu, lokuvukela elandelela emasimini kuba nzima ngoba esondla ingane ekhubazekileyo, okuyimvama emizini eminengi emangweni lo.

“Njalo mina okungibamba ngamandla ukuthi ngisebenze, ngilomntwana oyisigoga, ungumthwalo omkhulu ngoba ungeke uhambe laye emasimini. Bengiphila ngokuthengisa ulude, kodwa angisenelisi ngoba uyaswela ukuthi uyamtshiya lobani.”

Ngenhlupho ezifana lalezi, ukhansila UMoyo uthi sokuyisikhathi uhulumende ngaphansi logatsha lwe Social Welfare kanye labalimisi be Agritex okufuze besondele eduze besize izakhamizi ezifana loMaNcube.

Okhokhela ugatsha lukahulumende kuhlangothi lwe Agritex esabelweni seMatebeleland North Province, uMnumzana Dumisani Nyoni uthi izibungu lezi zisabalele yonke indawo kusabelo lesi.

Hwange army worm
Hwange army worm

Uthi njengohulumende, sebephume lendlela yokulwisana lezibungu lezi, kugoqela ukuholisa imithi yokuzibulala kanye lemacebo anganziwa ngabalimi.

Omunye njalo umlimisi ukhuthaze izakhamizi ukuthi zisebenzise igwayi lokubhema belihaze emasimini ngoba lalo lisiza ukubulawa izibungu lezi.

Phezu kohlupho lolu, ele Zimbabwe libhekane lokufa kwezifuyo, ikakhulu inkomo lokhu kubangelwa yisifo semikhaza kanye lesomiso sendlala i-El Nino, ibangelwa yikuguquka komkhathi i-Climate Change, ingcwethi zomkhathi ezithi ikhangelelwe ukuqhubeka okweminyaka emibili, njalo izadala indlala esabekayo kuzulu.

Udaba lwezibungu ezihlasela izilimo koMvuthu siluphiwa nguNokuthaba Dlamini
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:33 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG