amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi zeHwange, e-Hlanganani Sezisungule Uhlelo Lokufuya Inkomo Zochago Lokuthengisa Emawoteleni eVictoria Falls


Amalunga enhlanganiso yezokulima eye Malima Loko.
Amalunga enhlanganiso yezokulima eye Malima Loko.

Okukomithi yokudla kwezifuyo uNkosikazi Oncencia Ngwenya, uthi balima utshani obehlukeneyo obugoqela idolichos lablab kanye lesunn hemp, amazimba, amahlanga lokunye, qede bechayele izifuyo.

Zixhasana nganjongonye nye zingamatshumi amathathu lane, izakhamizi lezi zaphuma lombono lo kumnyakophelileyo kulandela ukungenela kohlangothi olubona ngokwelulwa kwengalo olwe United States Agency for International Development's Bureau for Humanitarian Assistance lusebenzisana lenhlanganiso yeMalima Loko, lapho abahlala babona kumqoka ukusungula uhlelo lokuhlenga izifuyo endlaleni lasemikhuhlaneni.

Suphumelele lumbono, iqembu leli lazibiza ngokuthi yi Hlanganani Livestock and Dairy Pilot Group, qede bafundiswa ngokufuya okulenzuzo.

Okukomithi yochago, uNkosikazi Sikhokhele Moyo uchasisa ngosekubunjiwe.

“Sithe omunye lomunye uzasipha two litres, okuyikuthi ngelanga sizathola 50 litres. Nge three days sikhangelele ukuthi senze amasi kuthi enye ifour days sithengise i-fresh ngoba amahotela eVictoria Falls afuna i-65 litres yamasi njalo kuthi oluseleyo sizaluthengisela amakhitshi amathathu apheka izithwala lapha,” kutsho uMoyo.

Imfanekiso etshingisa umsebenzi wamalunga enhalnganiso ye Amalima Loko.
Imfanekiso etshingisa umsebenzi wamalunga enhalnganiso ye Amalima Loko.

Lokhu kuvezwe kumbukiso obuhanjelwe zinhlanganiso lezi kunsukwana ezimbalwa bebambisane kanye leye Cultivating New Frontiers in Agriculture.

Okukomithi ebona ngezokuthengisa, uMnumzana Musa Ndlovu uveze ukuba lentengo yezifuyo zabo sikhwelile njalo kulandela ukusungulwa kohlelo lolu.

“Sithengisile imbuzi eziyi 20 nge $40 enye. Inkomo sathengisa ten ngama $400 eyodwa, ekuqaleni ngale besithengisa ngama $300, inkomo isizithengisa yona ngokwayo,” kutsho uNdlovu.

Okukomithi yokudla kwezifuyo uNkosikazi Oncencia Ngwenya, uthi balima utshani obehlukeneyo obugoqela idolichos lablab kanye lesunn hemp, amazimba, amahlanga lokunye, qede bechayele izifuyo.

“Lokhu inkomo zethu zikudla ngesikhathi sebusika. Amahlanga sikhuthaza ukuthi asitshunwe achaywe esamanzi ngoba itshukela lawo liyikudla ezifuyweni,” kutsho uNgwenya.

UMaNgwenya uthi okwamanje balephupho lokuthenga uhlobo lwenkunzi ezaba ngeyeqembu, bethenge njalo isigayo sokulungisa ukudla kwezifuyo.

Ongundunankulu wenhlanganiso ye Malima Loko, uMnumzana Dominic Graham, uthi lezi ngezinye zenhlelo abaphezukwazo esabelweni se Matabeleland North ngenhloso yokusiza izakhamizi.

“Sixoxisana lezakhamizi siphume lendlela ababona zingabasiza ukuthuthukisa impilo zabo ezigabeni, besesibaxhasa.

Okwamanje uhlupho olwandileyo kulesisabelo ngolwamanzi, sesizamile ukulungisa izibhorane, ukugebha imigodi, kanye lokwakha amadamu kwezinye indawo ukuze abantu basizakale,” kutsho uGraham.

UKhansila weKachechethe uMnumzana Givemeagain Moyo, uthi kulusizi ukuba ezinye izakhamizi kazilantshukutshu yalintuthuko, ekhuthaza abantu ukuthi umkhuhlane wokuphiwa nje, kufuze bewenqabe.

“I-Malima Loko ilapha ngokwenza umehluko, kodwa abantu kufuze kube yibo abasukumayo beyihlangabeze, kasisukumeni siyisabelo yona isixhase isifica sivele sisesilindweni,” kutsho uMoyo.

Uhlangothi lweMelika lolu luyasiza njalo abantwana abaleminyaka emibili kusiya phansi kanye labomama abazithweleyo ngokubaholisa nyangazonke ilambazi, ngenhloso yokwehlisa ukuzaca kwabantwana ngesimo sendlala kulesisabelo kuzigaba zonke eziyisikhombisa.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:41 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG