amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi Ezingcelane Lezihonqo Zenyamazama Zendle Zithi Zifuna Ukuphathiswa Lapho Zithe Zahlaselwa Yilezi Nyamazana


Victim of Wildlife Human conflict
Victim of Wildlife Human conflict

Inkokheli zomdabu esabelweni seMatabeleland North zikhala ngokuqhubeka kwabantu bebulawa lokulinyazwa zinyamazana zendle, kungela nhlawulo kumbe usizo abaluphiwa nguhulumende nxa sebehlelwe ngumonakalo.

Inyamazana zendle lezi, ikakhulu izilwane lempisi, zibikwa zihlasela izifuyo ezibayeni kumbe emadlelweni kuthi indlovu, inyathi kanye lend wangu zona zibikwa zilobisa ezilimeni.

Olibamba lenduna uMvuthu, uMlisa uBishop Matata Sibanda, uthi loba uhulumende wathembisa ngomnyaka ka2022 ukuthi uzakhokhela abalinyazwayo indleko zesibhedlela abuye njalo aphathise kwababulawa zinyamazana lezi, sekuze kulamuhla lokhe siyize lesisithembiso.

Villager talking about Livestock being at risk of being attacked by wildlife
Villager talking about Livestock being at risk of being attacked by wildlife

“Aluba bayasizwela basibhadale nxa sidlelwe, manje uyabhadalwa ngubani?”Kubabaza ibamba leNduna uMvuthu.

“Angikaze ngizwe umuntu loba oyedwa othi sengabhadlalwa.”Eqhubeka.

Usobhuku wemangweni weBH36, uMnumzana Joshua Ncube, yena thi izifuyo seziphele du.

“Bengilamadonki, inkomo, imbuzi kodwa akuselalutho, okokuthi aluba kungenzekanjalo kubelokuthi kukhona esikubiselwayo.”Kutsho uNcube.

Livestock at risk of wildlife attacks
Livestock at risk of wildlife attacks

Omunye njalo usobhuku uMnumzana Wonder Weza uthi bayazama ukubika inhlupho kuhlangothi olubona ngokulondolozwa kwezemvelo olweForestry Commission, kodwa akula lutho olwenziwayo.

“Ziyabuya zizidlele nje intando yazo impisi kumbe izilwane, libatshele bethi sizalincedisa kuvele kuhlale kunjalo.”Kuchaza uWeza.

Usobhuku Victor Ndlovu uthi ukungakhokhelwa ngemva komanakalo yikho okuletha ukuganga ebantwini.

“Mina ngingabulala inyamazana egangeni ngiyabotshwa, kodwa isilwane singabulala inkomo yami ukhulume, akulalutho abakutshela lona,”Etsho ngelokudana.

“Yinto ebuhlungu ukuthi kanti yindaba kusiba lobandlululo inyamazana iqakathekiswa umuntu angaqakathekiswa.”

Ephendula enhlupheni lezi kanye lesithembiso sikahulumende sokukholela abasuka baphanjaniswe yikufuthelana phakathi kwabantu lenyamazana zendle, uNkosikazi Patience Gandiwa ongomunye weziphathamandla kuhlangothi olubona ngokulondolozwa kwenyamazana olweZimbabwe Parks and Wildlife Management Authority (Zimparks) othi basesephezu kwalokhu.

“Okwakhathesi siphezu kokulungisa umthetho sisekelo wezendle owabunjwa ekuqaleni kuka 2000 ngoba wona awuphawuli ngokuthi izakhamizi kufuze zikhokhelwe ngoba inyamazana ngezomuntu wonke.Uhulumende njalo kalamali yokukwenelisa lokhu yedwa, ngakho sisadinga njalo ukuba imali yembhadalo le izavela ngaphi.”

Amagqwetha enhlanganiso yeZimbabwe Environmental Lawyers’ Association athi ukufuthelana okukhona phakathi kwenyamazana labantu lokhe kuqhubekela phambili lokhu kubangelwa yikugugudeka kwamadlelo, ukuswelakala kwamanzi ezihonqweni, ukubiyelwa kwazo kanye loguquka komkhathi i-El Nino.

Abohlangothi lweZimParks labo babika okufanayo, bethi nsuku zonke kundawo ngendawo bayathola ucingo loyabe esebulewe kumbe walinyazwa zinyamazana lezi, imibiko yokubhidlizwa kwamabele lezifuyo kanye lokulwisana emithonjeni yamanzi.

Izakhamizi zithi zifuna ukuphathiswa kizo zonke inhlupho lezi kodwa Zimparks bathi lokhu kunzima ukuthi kufezeke kalula ngoba labo kabatholi inzuzo eneleyo emsebenzini wokulondolozwa kwezendle kulandelwa ukuvalwa kwabo ukuthengisa impondo lezinye inyamazana eminyakeni eyedlulayo ngabamela amalungelo ezendle abe Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:26 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG