amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi Zithi Uhulumende Engabandlululi Abantu Ngesimo Sabo Ekwabeni Ukudla


Ukudla okuphiwa uzulu yinhlanganiso ye USAID.
Ukudla okuphiwa uzulu yinhlanganiso ye USAID.

Esinye isakhamuzi, uNkosikazi Sitshengisiwe Sibanda ongunobhala webhuku lako Liver Khumalo esigabeni seMathetshaneni eNkayi, uthi akula ovunileyo, kodwa kuhola ihlekana nje kuphela.

Izakhamizi zesabelweni se Matabeleland North zikhala ngokuqutshwa ukudla nguhulumende: Izakhamizi lenkokheli zesigaba se Hwange lese Nkayi zithi ngesimo sendlala yalonyaka ebangelwa yisikhudumezi seyezi le El-Nino elidala ukungani kwezulu, uhulumende kufuze abone ukuthi uyaholisa uzulu wonke ukudla engabandlululi ngesimo somuntu ngoba indlala ihlasele wonke umuntu, ikakhulu emaphandleni.

Bathi okuvamileyo yikuba lapho ugatsha lukahulumende oluphathisa abaswelayo, olwe Social Welfare, seluthe lwafika esigabeni, lwandise ukukhetha abantu ngenzunzo kanye lesimo somuntu, okwenza ukuthi inengi licine livalwe ngaphandle kohlelo.

Esinye isakhamuzi, uNkosikazi Sitshengisiwe Sibanda ongunobhala webhuku lako Liver Khumalo esigabeni seMathetshaneni eNkayi, uthi akula ovunileyo, kodwa kuhola ihlekana nje kuphela.

“Uhlelo lolu lubuya ebhukwini likasabhuku imizi iyi-20, kodwa luthathe abantu abangu six kuphela.”kuchasisa uNkosikazi Sibanda

Ongusobhuku njalo wesigabeni seMkhayeni ngaphansi kweNduna uMvuthu eHwange, uNkosikazi Jerita Ncube, uthi komile emakhaya njalo kabathokozi ngendlela ingalo yosizo elulwa ngayo.

“Nxa uwedwa uphiwa 10KG ngenyanga, vele kayeneli njalo umumbu wakhona uyabe uledoti nxa uyela uyabe ugcwele iziqu, ngakho Sikhala ngokuthi baphe ukudla abantu okulungileyo.” echasisa.

UMnumzana Joshua Ngwenya owe BH8, eBethesda emangweni we Jambezi, eHwange uthi ngesomiso sendlala le, inhlelo kufuze zilande abantu kungakhethwamhlobo.

“Kusiyangami inhlelo lonyaka bekufuze ukuthi zilande wonke umuntu,”

“Ngikhuluma khathesi abantu badla umgodla, pho kusiyaphela umnyaka ke. Uhulumende kufuze avule ilihlo elibanzi ngoba thina esikwesabayo yokuthi abantu sihlala labo, singekela ukukhuluma iqiniso bazafa abantu kungani sasingekho.”kutsho Ngwenya.

Isakhamuzi seNkayi, uMnumzana Jamela Sibanda wenduneni uTshugulu, uthi ubukhuni lobu bengezwa njalo yikusweleka kwamathuba emisebenzi.

“Okwendlala le, sikhangelele ukuthi kuzaba lezidumbu lonyaka, njalo akulandlela ukuthi ungazincedisa ngoba lemsebenzi ayitholakali lapha emakhaya.” kutsho USibanda.

Umholi kazulu wakulesisabelo, uMnumzana Richard Moyo kaphendulanga imbuzo ayithunyelwa ngumsakazo we Studio 7 mayelana lesimo sendlala kulindawo lokukhethwa kwabaholayo kanye lokungenziwa nguhulumende ukuphathisa izakhamizi.

Ngokutsho kukahulumende inani labantu abafika phose izigidi zenkulungwane ezintathu zakululeli liyalamba, njalo lokhu kukhangelwe ukwanda ngokuya kwensuku.

Abenhlanganiso ye United Nation’s International Children's Fund bathi phezu kwendlala le, inengi liyaswela njalo amanzi ahlanzekileyo okuyikho okwenza umkhuhlane wesihudo i-cholera uqhubeke usidla amalangabi njalo ubulala.

Loba kunjalo, uhulumende kakuvumi ukuthi isimo sendlala sesisibi, eqina ngelokuthi amabele enele eGrain Marketting Board ukusiza uzulu osebunzimeni.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:49 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG