amalinks wokungena

Breaking News

Izakhamizi Zikhala Ngokuthi Njengoba Umongameli Mnangagwa Eseze Wavuma Ukuthi Mpela Indlala Ikhona Kazisize Ke Manje


Amasimu esigabeni se Matabeleland South.
Amasimu esigabeni se Matabeleland South.

Izakhamizi ezixoxe lomsakazo weStudio 7 zithi sezisidla nzima kulezinsuku ngakho kuyadingeka ukuthi uhulumemnde angenele aziphathise ngokudla.

Inengi lezikhamizi zemaphandleni selikhalela uhulumende ukubana aphange azisize ngokudla zingakabulawa yindlala kulandela imbiko ka Mongameli Emmerson Mnangagwa oze wavuma ukuba kulendlala esabekayo elizweni esithi kudingakala imali engange US$2 Billion ukuze ihlenge abantu abafika phose izigidi ezinthathu.

Izakhamizi ezixoxe lomsakazo weStudio 7 zithi sezisidla nzima kulezinsuku ngakho kuyadingeka ukuthi uhulumemnde angenele aziphathise ngokudla.

Isabelo seZansi yemaNdebeleni ngesinye sezigaba ezibhekane lendlala enkulu elizweni lonke jikelele ngenxa yesomiso.

UMnu. Collin Sibanda oyisakhamuzi seNtepe,eGwanda uthi ufisa ukuthi lalapho ukudla kusabiwa kungabi lenkethabetshabi ngoba zonke nje izakhamizi esigabeni sakhe zidinga uncedo lokudla.

“Akula kudla kwezifuyo akulakudla kwabantu ebesikukhangelele yikuthi uhulumende angenele lezinye inhlanganiso zingenele ukuze kunqontshwe lindlala esiphakathi kwabantu, ukuthi wonke umuntu anakekelwe kathesi , ubukhokheli busukume bume ngezinyawo buqine bubelesiqiniseko sokuthi wonke umuntu athole ukudla kungabi lomuntu okhethwayo,lokhu ukuthi kukhethwa lo lao akusindawo ngoba wonke umuntu ulambile kathesi,” kutsho uSibanda.

Ugcizelele wathi kuyadingeka ukuthi inhlanganiso ezizimeleyo zincedisane lohulumende ekulwisaneni lesiphepho esndlala lesi ngoba isimo lonyaka singamanga kahle.

“Kubi, akuqondanga kubi, kufanele ukuthi uhulumende angenele lezinye inhlanganiso lazo zingenele abantu baphume kulesiphepho sendlala esibhekane laso kathesi, amanzi awekho, ukudla akukho ngakho konke lokhu sekuhlangene kwenza indlala ibembi kakhulu,” kuqhubeka uSibanda.

Amazwi la agcizelelwe njalo ngesinye isakhamuzi seMawane, uMnu Gabriel Moyo othi lonyaka ngaphandla kokuthi basizwe nguhulumende ngokudla bazakufa lezifuyo zabo.

“Luyadingakala uncedo olukhulu ebantwini , kuyadingakala ukuthi uhulumende abone ukuthi abantu bazakufa ,adinge amadonor azancedisa abantu ekudleni ngoba ngaphandle kwalokhu abantu bazakufa lezifuyo zabo.Amanzi akula, ukudla akula , eminyakeni kuyake kubengcono abantu bathole amajodo kodwa lonyaka akuzange kuzuzakale lutho,” kutsho uMoyo.

UNkosikazi Thando Mauba oyisakhamuzi seMatanamombe uthi inengi labafundi lilakho ukuphazamiseka ezifundweni kuthemu elizayo nxa zingasoze zathola ukudla.

“Ubunzima futhi obuzabhekana labantwana angikholwa ukuthi buyake bubonakale elizweni ngoba umntwana kuyabe kumele ayesikolo ayebhekana lezimfundo zakhe ngapha ekhaya kungelalutho oludliwayo, siyabonga ukuzwa uhulumende esithi evumile ukuthi lindlala ekhona inkulu kakhulu ifuna ukuthi angenele ancedise wonke umuntu ngoba lonyaka akula kuthi ngubani ngoba bonke abantu balambile, kuyake kube kuhle eminyakeni edlulileyo abantu belimile bathola abakutholayo kodwa lonyaka kwehlule,” kutsho uMauba.

UMongameli Mnangagwa uze wavuma ngoLwesine ukuthi kulendlala embi elizweni lanxa uhulumende wakhe wayesithi iziphala zilamabele aweneleyo ngenxa yohlelo lwakhe lokulima oluthi yi pfumbvudza.

UMnangagwa uthembise njalo ukuthi kakho loyedwa ozabulawa yindlala kuleli.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:01 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG