amalinks wokungena

Breaking News

Zididekile Izakhamizi zeMaphandleni eMat North Kulandela Ukwethulwa kwe-ZIG


UNkosikazi Funani Ncube owe Hwange.
UNkosikazi Funani Ncube owe Hwange.

Inengi lezakhamizi zalimmango zithi kunje bezililokhe ziqamele imali endala yakuleli ibond note. Zithi okwenzakeleyo kulusizi ngoba akulamabhanga emaphandleni ukuze bayetshintsha limali bethole iZIG njengokuxwayisa kulahulumende.

Izakhamizi zesabelweni semhlubulweni wenyakatho yamaNdebele zikhala ngokungazwisisi ukusebenza kwemali entsha ethulwe nguhulumende kuviki eliphelileyo ethiwa yiZimbabwe Gold kumbe ZIG ngamafitshane besithi lamanje lokhu besemnyameni ngesimo somnotho, nanku ngoba kabaziswangwa ngemali le phambilini kokusungulwa kwayo osekutshiye belemibuzo eminengi-nengi.

Izigaba ezicwayisiswe yilumsakazo zibalisa iNkayi, Tsholotsho, iBubi, uMguza, iBinga kanye leHwange.

Inengi lezakhamizi zalimmango zithi kunje bezililokhe ziqamele imali endala yakuleli ibond note. Zithi okwenzakeleyo kulusizi ngoba akulamabhanga emaphandleni ukuze bayetshintsha limali bethole iZIG njengokuxwayisa kulahulumende.

UMnumzana Melusi Mabuza wesigabeni seSibuyu, eNkayi uthi limali yathi isethulwa, ibond lamane lavalwa khonapho-khonapho, okwenza lamanje lehluleke ukuthenga emavinkilini kanye lokukhokhela imithelo ngoba kufuneka eyeMelika.

“Uhlupho esilalo yokuthi amabond abathathi, njalo lale esemafonini imile kayisasebenzi.

Okwenzakalayo yikuthi kudliwe imali zabantu ngoba sebesitshintshela ibond lizabe seliwile bhu phansi lokhu sikwazi sikuqonda ngoba kujwayelekile.”kutsho uMabuza.

UMabuza uthi uhulumende kwakufuze alethe umbono lo we ZIG kuzulu phambilini hatshi lesi isavukampunzana esenzakeleyo. Amazwi akhe asekelwa njalo ngukhansila wesigabeni seKachechete, eHwange, uMnumzana Givemeagain Moyo.

“Uhulumende bekufuze ayazise abantu, hayi ukujunywa nje ngoba sekungani abantu abalalungelo,"kuphawula uMoyo.

"Inengi lisebenzela uhulumende njalo belihola iZIG le bond, kuthiwani ngabo?”uzidla ngalumbuzo.

Omunye njalo odidekileyo, nguNkosikazi Thokozile Dlamlomo we BH27 koMvuthu, othi bona njengabomama bamaqembu okuqogelela imali sebephazamisekile kakhulu.

“Lokhu sikubona kufana nje lebond ebelikade likhona kangengela lakhathesi uhulumende kasinikanga lesikhathi sokusebenzisa amabond ethu sawakhipha ngoba sokuyafela emabhanga ngoba irate siyehlukene.”

Osakhulayo uNkosikazi Rosemary Ncube wesigabeni seBH26, eHwange laye ukhala ngokusasa lentsha elibuvilibana ethi kunje bezwa kuthiwa ezithupheni zamapassport bayala iZIG befuna imali yeMelika.

“Nxa sisizwa ngeZIG le sibona izifananele le RTGs ebithenga ezitoloezinkulu kodwa ibingathengi ifuel, ezitolo ezincane so sikubona kufana njalo besilesikhalazo ukuba iUS$ aluba liyayekelwa libeyimali ezasincedisa."kutsho uNkosikazi Ncube.

UMnumzana Effie Dlela Ncube ongumkhokheli wenhlanganiso yabathengi eye National Consumer Rights Association, uthi emaphandleni kusemnyama ebusweni benkawu ngalimali njalo inengi liphelelwe ngoba lisehluleka ukuthenga ngeyayizolo.

“Bekudingeka ukuthi ngabe abantu baphiwe ulwazi ukuze bayamkele kalula imali le ekhulunywayo lokhu kuzakwenza ukuthi abantu bangayithembi lemali."

Njengengcwethi, uNcube uthi limali kayisoze iguqule isimo selizwe nje izimele ilaphana, kodwa izamele iphekelezelwe zinguquko kwezepolitiki,ukunqinekwa kwenkohlakalo, ukuhlonitshwa kwesisekelo sombuso, lokunye, kungenjalo izabayize njengeyayizolo.

Ngokutsho kwebhanga elikhulu lesizwe ele RBZ isisindo seZIG le sizaqalela ku 13.56 nxa iqathaniswe ledolo elilodwa leMelika, lokhu kuyimizamo yokwehlisa ukuwa komnotho wakuleli.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:05 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG