amalinks wokungena

Breaking News

Izilwane Lempisi Ziqeda Izifuyo Esigabeni SeHwange Ngoba Seziswele Ukudla Egangeni


Inkomo ehlaselwe yizilwane.
Inkomo ehlaselwe yizilwane.

Izakhamizi lezi zithi sekulalwa lamagabha lemakamelweni njalo kuhlonywe langezavutha lamahloka funa kubelokuhlaswelwa zinyamazana lezi ezibayeni phakathi kwamabili.

Azisabuquthi izakhamizi ezingcelezelane lezihonqo zenyamazana zendle esigabeni se-Hwange ngoba izilwane kanye lempisi zichathamela izifuyo ebusuku zingene ezibayeni zibulala ngenxa yokuswakala kokudla ezihonqweni lezi ezingabiyelwangwa.

Izakhamizi lezi zithi sekulalwa lamagabha lemakamelweni njalo kuhlonywe langezavutha lamahloka funa kubelokuhlaswelwa zinyamazana lezi ezibayeni phakathi kwamabili.

Omunye wabethekelelwe ngumsakazo lo, nguMnumzana Francis Mathe ongusobhukuwomango wako Jabulani esigabeni se Hwange. U-Mathe sowasusa isibaya sakhesenkomo esasingaphandle kwentuba wasisondeza duze lekamelo lakhe.

Lokhu kuyimizamo yokuhlenga umhlambanawenkomo asele lawo kulandela ukudliwa kwezinye. Uchasisa ngesinye sezehlakalo esenzeke kunyangana ezisanda kwedlula.

“Ngezwa umsindo wamabhera enkomongobona ukuthi zethukile ngahle ngavukangathatha isigodo ngatshaya, sabhonga,” kutsho uMathe.

“Wonke umuntu wavuka zaqhubeka zibhonga saziswa yikutshaya amagabha lokubasa umlimo labomakhelwane,” kutsho uMathe.

Ekuvukeni kwakhe, uMathe uwezwa kuthiwa zilothise esibayeni sikamakhelwane obuqamama.

“Bona abazange bezwe ukuthi kulezilwane, babona ekuseni imbuzi seziphelile. Zatshaya imbuzi ezingu seven zaphela.”

UMnu. Given Moyo ongukhansila eHwange Rural District Counciluthi isehlakalo lesi siyimvama ezakhamizini ezinengi. Uthi laye sewavala isibaya.

“Izibaya sezathathwa zafakwa emakhaya,” kutsho uMoyo.

“Nankumquba, nansindlu kunukela umunt’osendlini. Abantu laba babalekele zona ngoba ziyahlupha. Izinja zalapha lazosezikwazi.”

UMoyo uthi okulusizi kulokhu yikubalaba abasuka badlelwe izifuyokabahlawulwa nguhulumende.

“Akulamuntu ongalala lenyamazana efanalenkomo elebhera, inyamazana elobulongwe obunuka kangaka babalekela izilwane zikahulumende.Ngezakhe ngoba ngabe ngezethu ngabe zilosizo kithi. Imaliyakhona iyakwamanye amadoda angakaze ahlukunyezwe yilezinyamazana.”

Isiphathamandla sogatsha lukahulumende olubona ngokulondolozwa kwenyamazana zendle eye Zimbabwe Parks and Wildlife Management Authority, kuhlangothi lwezobudlelwano lamany’amazwe, olwe International Conservation Affairs, uNkosikazi Patience Gandiwa, uthi uhlupho lwezakhamizi lezi luyimvamakundawana zonke. Uthi njalo inyoka, indwangu, indlovu kanye lenyathi zithwalisenzima izakhamizi ngakho uthisebelemkhankaso yokuvikela izehlakalo lezi.

“Ukufuthelana lokhu kuqhubekela phambili, sasibone izakhamizi sihlupheka ngoba omasipala babo abalandlela zokubasiza, njalo lenhlelo ze Campfire (Communal Areas Management Program for Indigenous Resources)

kazisebenzingendlela. Yikho sesibuye lomthetho omutsha ozasetshenziswa ukuze izakhamizi zivikeleke, zibuye njalo zithole inzuzo kwezendle,” kutsho uGandiwa.

Kuviki eliphelileyo abe Zimparks, babike ukuba sokuzakuba lomthetho omutsha ozakhangelisisa ngezemvelo.

Ezinye zempawu yalumthetho yikuvikela abasuka belinyazwe kumbe bebulawe zinyamazana lokuthi bazaphathwa njani. Lumthetho uzajezisa abazingela ngobusela kanye lokuphathisa abadlelwe izifuyo zinyamazana zeganga.

Kodwa izakhamizi zikhonona ngokubalumthetho kawukubeki sobala ukuba kuzathiwani ngabadlelwa phambilini kwawo ungakethulwa kanye labafelwayo. Bathi lokhu yikho okumqoka lumthetho okufuze ukukhangele.

Abe Zimparks baveza ukuba phakathi komnyaka ka 2022 lo 2023, inyamazanazendle zabulala abantu abalikhulu letshumi elilesitshiyangalombili -118. Bathi njalo loluhlupho luqhubeka lusanda.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:05 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG