amalinks wokungena

Breaking News

Ababalisi Bakhuthaza Abaphathisikolo Ukuthi Bake Bame Ukuya Ezikolo


Ababalisi beARTUZ betshengisela eMasvingo bekhonona ngeholo
Ababalisi beARTUZ betshengisela eMasvingo bekhonona ngeholo

Abaphathisikolo bakhuthazwa ukuba bake bame labo ukuya emsebenzini bona besazi ukuba kakula babalisi abeneleyo. Abafundi labo sebekhwabitha ukuya esikolo besazi ukuba bayatshona bezidlalela labangane ngoba bekwazi ukuthi kuyabe kulomphathisikolo kuphela, ngaleyo ndlela besiba engozini yokuthelelwa iCovid 19.

Linkuthazo imunyethwe encwadini elotshwe ngunobhala jikelele weyinye yenhlanganiso yababalisi eye Zimbabwe Teachers Association – ZIMTA, umnumzana Tapason Nganunu Sibanda.

Umkhokheli weZIMTA, umnumzana Sifiso Ndlovu uchasisa kabanzi ngokumunyethwe yilencwadi.

“Lokhu kuzakwenza ukuthi abantwana balahlekelwe kakhulu nxa bethe bahlangana lokungaphatheki kuhle ezikolweni ngoba bazabe sebengena ezintweni ezilokuganga phakathi. Kanti njalo bazangena futhi njalo, bathelelane lomkhuhlane we COVID-19, ngoba bengelabo ababakhangeleyo. Uyakhuthaza ke uSibanda kanye lenhlanganiso yeZIMTA ukuthi hayi lina baphathi bezikolo yekani lumkhuba wenu ngoba umkhuba lo, wenza kubonakale sengathi kukhona okwenzakalayo ezikolweni kanti sidonsa nje ubulembu emehlweni abazali Labantwana.”

Kwagcizelelwa yisikhulumeli kwenye inhlanganiso yababalisi abafundisa emaphandleni ye Amalgamated Rural Teachers of Zimbabwe – ARTUZ umnumzana Nation Mudzitirwa.

“Thina njengenhlanganiso, sayenza i survey ngoLwesibili sathola ukuthi kule about 2% yababalisi, yiyo esezikolweni. So singakhangela abantwana, ikakhulu o Form Four, benza 8 to 10 subjects kuthi abe “A” bona benza an average of 3 Subjects. So singakhangela ababalisi laba abasezikolweni, abanengi bakhona abafundelanga ukuthi bafundise lawo maSubjects enziwa ngabantwana laba. So abantwana bayatshona behlezi bengafundi, so sithi kungcono izikolo zivalwe, sithi kubaphathi bezikolo, mabazivale izikolo zona lezi until sesilungisile indaba yeholo lohulumende. Ngoba at the end of the day, abantwana bazacina besenza ukungezwa ezikolweni.”

Umnumzana Shelton Ndlovu uthi lanxa kubuhlungu kuye njengomzali ukuthi isikhathi siyahamba abantwana bengafundi, uvumelana lenkuthazo yabeZIMTA esithi ngoba osekusenzakala, kubeka abantwana engozini zokuganga kanye lokuthelelana i COVID-19.

“Akuncedi ukuthi bahambe amatitsha engekho, bazabe besebenza bani?. Njalo Labantwana bethi, asisoze sibase ezikolweni sisazi ukuthi into kazimanga kakuhle, amatitsha awajabuli and kawekho. Ngubani ozabe ekhangele ukuthi abantwana balandela kuhle iziqondiso ze Coronavirus leyi, ukufaka ama mask le social distancing, into ezinjalo. So, ye, amaHead laba abahlale ezindlini, vele basahambelani?”

Kodwa uhulumende uthi wenza konke okusemandleni akhe ukulungisisa udaba lweholo lezisebenzi zakhe. Umsekeli wogatsha lwezemali umnumzana Clemence Chiduwa utshele umhlangano eChinhoyi ukuba uhulumende uphakathi kokubona ukuba anikeze izisebenzi zakhe okunganani kusikhatshana esizayo. Ukuze lokho kufezeke, uChiduwa uthi kumele kube khona ukuthula uqobo.

“Okudingakalayo yikuba khona kokuthula uqobo, ukuthula uqobo kutshoni, kutsho ukuba kuba khona indlela zokukhulumisana, ukuthula uqobo kuthi khona, kumele kube lobukhokheli uqobo, ukuthula uqobo yikuba khona kokusebenzisana kwaye wonke umuntu. Ukuze zifezeke inhlelo ze vison 2030, sidinga ukuthula uqobo. ”

Kodwa abenhlanganiso zababalisi zonke nje elizweni bathi makwenziwe khona manje lokho okufuna ukwenziwa nguhulumende ukukhuphula iholo lezisebenzi zakhe ngoba sebekhathele ngezithembiso ezingafezekiyo. Ababalisi bathi sebeyinhlekisa hatshi eZimbabwe kuphela kodwa lasemhlubulweni wonke wezansi yezwekazi le Africa.

XS
SM
MD
LG