amalinks wokungena

Breaking News

Ababalisi Bangena Kusuku Lwesibili Bekhalala Umsebenzi


Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe
Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe

Abenhlanganiso yababalisi abafundisa emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union baqale ukukhalala umsebenzi NgoMvulo, okuzaqhubeka okwensuku ezilitshumi lambili, bethi bafuna umqhatshi ananzelele ukuthi iholo labo liphansi kakhulu.

Ababalisi bakhalala umsebenzi ngesikhathi lapho abafundi bekhangelelwe ukuqala ukubhala imihloliso ngeviki ezayo. Bathi isinqumo sokuphiwa iBonus ngedollar leMelika asisoke silethe umahluko ngoba kuzakwenziwa okwenyanga eyodwa kuphela.

Umnumzana Fortune Jamela unobhala wenhlanganiso yababalisi eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe uchasisa injongo yokuthatha leli nyathelo.

“Kulezi i 12 days ezifakwe yi ARTUZ esikunanzelelayo yikuthi uhulumende kumele aboniswe ngokuqakatheka kokuthi abantu bahole i USD. Kumanje nje ku economy yethu kule inflation, imali ayisathengi yikho uhulumende ethe uyasizwelwa esipha i bonus ye USD. Kodwa i economy ayiqalanga manje. Uhulumende kabhadale abantu ngama USD ngoba imali ulayo.”

Uqhubekela phambili uJamela echasisa inkinga ababalisi ababhekane lazo ekubhaliseni imihloliso.

“IZimsec yenza nje into engafanelanga. Ngoba uyathola ukuthi umbalisi engalahla amaphepha awe Zimsec uyabotshwa lokubotshwa axotshwe lomsebenzi. Manje ayila contract lombalisi, ngakho umbalisi uzasebenza njani. Ababalisi kabasoze bayeeku invigilation ngoba abala contract. Nxa ifuna abantu ba invigilator kayisiphe ama contract.”

Unkosikazi Sukoluhle Ndlovu umgcinisihlalo wenhlanganiso eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe eMatabeleland North uthi abakukhangeleleyo yikuphiwa iholo ababelithola ngomnyaka ka2018.

“Siphosele izikhali zethu phansi ngoba sikhalaza ngeholo lethu esilitholayo elincane, alisathengi lutho. So sivumelene njengenhlanganiso ukuthi sihlale phansi, uhulumende aze asizwe. Njalo indaba ye bonus nge USD ayisoze isincede ngalutho ngoba yinto yenyanga eyodwa. Uhulumende kabisele iholo lethu lika 2018 i-US$540 kuphela.”

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo umnumnzana Taungana Ndoro uthi okubathabisayo yikuthi ababalisi baqhubeka besiya emsebenzini kungakhathalekile okuvela kunhlanganiso zabo.

“Ugatsha lwezemfundo luyakhuthazeka ngokuzimisela kwababalisi abaqhubeka besiya emsebenzini. Izolo elizweni lonke inani lababalisi abahambe emsebenzini bayi 94,53%, singakhangela eMatabeleland South bebeyi 96,67%. Ngalokhu siyakhuthazeka ukuba ababalisi lokhe besiya emsebenzini.”

Unkosikazi Nicolette Dlamini isikhulumeli senhlanganiso yemihloliso eye Zimbabwe School Examination Council uthi ababalisi kumele bakhonone kumqatshi wabo ngoba okwabo yikuletha imihloliso kabala zikolo. Kungakho imbhadalo yokubhalisa imihloliso kumele ivele kumqhatshi wababalisi.

Asenelisanga ukuxhumana lomphathintambo obona ngokuqhatshwa kwezisebenzi zikahulumende uskhwicamfundo Paul Mavima ngoba ubengadobhi ucingo lwakhe.

Kumaviki ambalwa adluleyo inhlanganiso yeZimbabwe National Statistics Agency (ZIMSTAT) yethule umbiko othi indleko yemuli ebunjwa ngabantu abayisithupha isifika kunkulungwane phose ezingamatshumi amane(ZWL$39 924) ukuze benelise ukuphila kuhle.

Abe ZIMSTAT bathi njalo bananzelele ukuthi intengo yemphahla lokhe ikhuphuka mihla ngemihla. Ngokunanzelela okuthiwa yiFood Poverty Datum Line umuntu oyedwa kumele athole inkulungwane phose ezinhlanu zamadollar -ZWL$4,734.

Udaba lokukhalala umsebenzi kwababalisi siluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:13 0:00
XS
SM
MD
LG