amalinks wokungena

Breaking News

"Ababotshwa Bengalamaphepha Kwele South Africa Sekuzamele Bathoniswe Ngesiphangiphangi Kumbe Bakhululwe."


Isibotshwa kwele South Africa.
Isibotshwa kwele South Africa.

Umthethwandaba wakwele South Africa usuyethule isinqumo sokuthi bonke ababotshelwa ukuba selizweni ngokungekho emthethweni sekufuze bamiswe phambi komthethwandaba kungakapheli amahola angamatshumi amane lesitshiyagalombili (48 hours) kumbe nxa kusehlula lokho baphange bakhululwe.

Lezi zindaba ezimnandi kunengi lezizalwane zeZimbabwe labakwamanye amazwe abahlezi bebotshelwa ukungabilencwadi zokuba selizweni ngokusemthethweni abanye belazo kodwa bengazithwalanga bese bevalelwa esitokisini amalanga amanengi loba amaviki ngenjongo yokuthi bacine bebhadala imali yesifumbathiso.

Lesi sinqumo sithi njalo lowo osokuthiwe ngumthethwandaba kavalelwe, kufanele aphindiselwe kubo kungakapheli insuku ezingamatshumi amathathu (30 days) kumbe abuyiselwe emthethwandaba.

Nxa kwehlule kokubili lokhu isinqumo somthethwandaba sithi akakhululwe. Igqwetha lenhlanganiso yamagqwetha alwela amalungelo oluntu kwele South Africa eye Lawyers for Human Rights, eyiyo ese loludaba emthethwandaba umnumnzana Wayne Ncube uthi sibathokozise kakhulu lesi sinqumo.

UNcube uthi: “Sise loludaba emthethwandaba ngemva kokubona ukuvalelwa kwabantu abanengi esitokisini ngokungekho emthethweni. Abanye bebotshwa kuze kwedlule lokhu okuvunyelwa ngumthetho. Abanye abalemvumo yokuba selizweni labo besithola sebevalelwe esitokisini okwamalanga kusephulwa umthetho.”

Inengi lezizalwane zeZimbabwe eziseSouth Africa bezikhala ngokuthi zifakwa esitokisini okwensuku ezinengi loba amaviki, zingakasiwa eLindela lapho ezihlala phose inyanga ezimbili zingakaphindiselwa emuva, okuyizinto ezenziwa zingafikanga emthethwandaba.

Labo abalencwadi zokuba selizweni ngokusemthethweni abatholakala bengazithwalanga labo bathi bayavalelwa, okwamalanga izihlobo zisaliswa ukubalethela lezi ncwadi ukuze bacine bebhadele imali yesifumbathiso.

Umnumnzana Ncube uthi lesi sigwebo siletha indaba ezimnandi kuzizalwane zeZimbabwe labo bonke abanye abavela kwamanye amazwe atshiyeneyo.

“Lesi sinqumo sitsho ukuthi wonke obotshiweyo uselethuba lokuyazikhulumela emthethwendaba. Nxa eyabekhona obotshwe ngokungekho emthethweni laye uselethuba lokuthi umthethwandaba ongasekeli hlangothi kube yiwo owethula isinqumo sokuthi akakhululwe,” kutsho uNcube.

UNcube uthi lobanje bephakathi kokusa lesi sinqumo emthethwandaba wesisekelo sombuso ukuze sibe ngumthetho, abakhangelelanga ukuthi ugatsha lwendaba zasekhaya lusephule.

Uthi njalo loba lolugatsha lungaphikisana laso emthethwandaba wesisekelo sombuso, kabathandabuzi ukuthi umthethwandaba uzakwemukela lesi sinqumo njengoba kuyiyo vele indlela umthetho othi kuphathwe ngayo izizalwane zakwele South Africa eziyabe zibotshiwe.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:02 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG