Kube lokuqansa ngesilinganiso esethusayo kwabavalelwe incingo zikamakhalekhukhwini ngempelaviki, kulabo abakubhizimusi lokuthenga lokuthengisa imali phansi kwenkampani ye Econet kuhlelo olwe Ecocash.
Abakumsebenzi wokuba ngamaEcocash Agents bebekhala ezimathonsi ngokuphazamiseka komsebenzi wabo.
Umnumzana Thulani Mabutho wasemzini we Mufakose ngomunye wabakulumsebenzi. Yenake uthi lanxa leli kulinyathelo elilungileyo alithethwe uhulumende kodwa ukhanya ekwenza ngokungahlelekanga.
“Uhulumende engabe ekwenze ngoba ama Agents amanengi sekuthiwa yibo abenza umkambo wemali uqhubeke usiba mubi.
Kuthiwa bathengisa imali bona besebesiba lesilinganiso abasifunayo semali yaphezulu, yebo ye uhulumende engabe ethethe inyathelo eliyilo ukukumisa lokho ”.
Usola lelinyathelo u Mabutho athi lizophazamisa abanengi bona abamsulwa ngoba sebeyiswela leyo mali akade beyithola ngendlela zokuya kuma Ecocash Agents la okubalisa eyokugada amabhasi lokunye.
“Kungani uhulumende wethu singathi engogijima sekonakele, engekho pro- active, kathathi amanyathelo izikhathi ezinengi ugijima sekulomonakalo.
Ngoba kunje i cash kayikho, bazayithola ngaphi abantu i cash yokuthi bagade for example ukugada imota ezibathwalayo.
So khonapho uhulumende ngibona ingani kuyahlupha ngoba i cash kayikho.
Abayenze kube le cash, babe ngabantu abathathela phezulu bangaze batatazela sekonakele kiso sonke isikhathi ngoba ngibona kuzadala uhlupho olukhulu kakhulu lokhu abakwenzileyo ”
Umnumzana Collins Ncube wasemzini we Greystone Park ukhuthaza uhulumende ukuba alungisise isisusa saloludaba kuqala.
“Nxa ukuvalwa kwalezincingo zama Ecocash merchants kuphathelene le exchange rate ngibona ingani uhulumende kumele enze imizamo ebambekayo ngoba kunengi okuphazamisekayo ”
U Ncube uthi lokhu kwenza kukahulumende kungayisiyo ndlela engasebenzela ilizwe lona elidinga abangazotshala imali.
“What picture does it give kulaba abangaphandle kwelizwe, esingathi ngama investor, abangafuna ukusisizama kuyikuthi here and there kuyafrizwa lokho kufrizwe lokhuyana, ku unfrizwe okunye, akusincedisi kakhulu njengelizwe.
Nxa kuyikuthi sifuna ukulungisisa lindaba yama exchange rates kasikwenze ngendlela eyiyo.
Singamponguthatha nje okuyisinqumo okokuthi singenza lokhu, kuzantshintsha lokhu lalokhuyana kodwa akuntshintshi imbangela lesimo sezomnotho welizwe kweleZimbabwe ”.
Enye ingcwethi kwezomnotho unkosikazi Matildah Gondo uthi abe Reserve Bank of Zimbabwe kabalukhangelisise loludaba.
“Ngenye indlela singathi lilungile lelonyathelo elithetheweyo ngoba laba bantu besebesebenzisa lelithuba lokungami kuhle kwezinto elizweni, behlukumeza uzulu ngalokho.
Bekuzakuba yinto elunge kakhulu ngabe kuthiwa abe RBZ badinga ezinye indlela zokutholisa abamabhanga leyo mali edingwa nguzulu ukuze uzulu anelise ukuyathatha imali yakhe kungekho nkinga kube yiyo abayisebenzisayo endaweni yokuthi bayeyidinga kule mikambo yangasese.”
U Gondo uthi lelinyathelo lizophazamisa kakhulu labo abangelawo ama Bank Accounts bona akade sebethembele kundlela ye Ecocash ukuthola imali ezisetshenziswa nsuku zonke.
“ Uzathola ukuba kunengi umuntu okumele akwenze esebenzisa imali sibili ngoba inengi Labantu eZimbabwe kungasebesenza imisebenzi yokuziphilisa bebalutshwana abaqhatshiweyo kumankampani.
Lanxa abe RBZ bengaqinisa elokuthi uzulu makasebenzise ezinye indlela, akusi wonke umuntu okwanelisayo lokho ngesizatho sokuba inengi kungabazenzela imisebenzi yabo yezandla ukuziphilisa”
Ezinye zalezi ncingo ezivaliweyo zibikwa bezilemadola angaba zinkulungane ezingamakhulu amabili amadolo akweleZimbabwe- ZWL$200 000 osekusolisa ukuthi kambe lokhu kungasi kuganga kwabantu asebesebenzisa lindlela ngendlela engayisiyo.