amalinks wokungena

Breaking News

Abalimi Bakhala Ngentengo yeNhlanyelo loMvundiso Lonyaka


Abalimi beMaNdebeleni sebeveze ukukhathazeka ngentengo yenhlanyelo lomvundiso esemavinkilini ezokulima bethi lonyaka ngesikhathi belungiselela ukulimela umnyaka ka2020 kusiya ku2021 bayibona ithengiswa ngedola leMelika abangelalo njalo abangayiholiyo buye bekulendlala iminyaka ethile edluleyo bengathengisanga izilimo lezifuyo ezicubayo zigasathengiseki.

Ingcitshi ezibona ngezomumo womkhathi zithi lonyaka izulu liyathembisa ukuba lingana kuhle kodwa abalimi sebedaniswa yintengo yenhlanyelo ebiza intengo ephezulu.

Amavinkili athengisa okokulimisa abiza amatshumi amathathu lanhlanu amadola eMelika-US$35, umgodla wamakilogram alitshumi-10kg. Kuthi ngedola leZimbabwe ibiza inkulungwane ezinthathu i10kg yomumbu. Umvundiso lamazambani akukatholakali okugoqela lenhlanyelo yamabele amancane.

UMlimi uMnu Maluba Mhlaba uthi okwalonyaka kuphambili ukuqansa kwentengo yenhlanyelo.

“Ngilesimanga esikhulu kakhulu ngendaba yokuthi inhlanyelo ikhwelile yaya kuUSD$35 per 10kg, ngubani ozenelisa ukuyithenga njalo ngubani oyiholayo lokhu kukhombsa ubunzima. Ukuze ubele$35 uyabe untshintshe amadola anganani. Lobu yibunzima osebubhekane lozulu emakhaya yinhlamba leyo.”

Omunye njalo umlimi weNkayi, uMnu. Muhle Masuku uvumelane loMaluba ethi kunje abala lamali yokuthi balime lonyaka ngoba bengenelisanga ukuthengisa isivuno sanyakenye.

“Abalimi bazathwalanzima kulo umnyaka ngoba skuleminyaka emibili bengelanzuzo emasimini okutsho ukuthi abalamali ebekiweyo ngemva kokuthengisa. Umlimi kalamali yakithi okutsho ukuthi uma isibekwe ngemali yaphandle kwenza kubenzima ukuthi aguqule imali yakithi ibe ngeyakwamanye amazwe.”

Umcebisi kwezemikhankaso enhlanganisweni yamalungelo abathengi eyeNational Consumer Rights Association, uMnu Effie Ncube uthi ukudula kwenhlanyelo kuzakwenza kubenzima ukulima.

“Ukudula kwenhlanyelo kutsho khona ukuthi abantu lonyaka abasoke balime ngendlela efaneleyo lanxa izulu lingana bayalima inawo ezincane abanye behluleke kutsho ukuthi silinde indlala enkulu lonyaka. Kuzaphazamiseka indaba ezinengi okutsho ukuthi lemali yesikolo izaswelakala ngoba abantu balimela lokuthengisa. Uhulumedne sekumele angenele kulindaba ngoba abantu bazalimela indlala lonyaka.”

Umqondisi wabalimisi eMatabeleland North ngaphansi kogatsha lwezokulima, uMnu Dumisani Nyoni uthi abalimi uhulumende uzaqhubeka ngohlelo lwakhe lokubatholisa inhlenyelo lemvundiso olweNtwasa.

“Abalimi abaqine ngokuthenga inhlanyelo eqotho emavinkilini. Uhulumende uzaqhubeka etholisa abalimi inhlanyelo njalo lonyaka abalimi abazathola inhlanyelo ngabakuhlelo lweNtwasa labo abagebha amagodi yibo abazathola inhlanyelo lomvundiso kusiya ngesibanga samagodi eNtwasa.”

Kuminyaka emibili emithathu edluleyo ilizwe belibhekane lendlala ngoba izulu belingani kuhle, okutshiye inengi lisebunzimeni kuthi izifuyo lazo zicuba zingela madlelo lamanzi. Kunje abalimi abanengi sebeqalile ukulungiselela ukulimela umnyaka ka2020 kusiya ku2021 yikho sebehle bekhalaza kusese lesikhathi kuhulumende lakunhlanganiso ezizimeleyo ukuthi bonke baphathise.

Udaba Esilethulwe NguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:41 0:00


XS
SM
MD
LG